Kajalood | Vikerraadio | Err

"Nii palju kui endast ära annad – kirge, energiat, pühendumust – nii palju ka vastu saad. See on halastamatu tõde," ütleb dirigent ja kontratenor Risto Joost, rääkides oma põhimõtetest muusikuna.

Anu Raud on end oma vaipadega eesti rahva südamesse kirjutanud, ta on mitmeid põlvkondi tekstiilikunstnikke vanu mustrikirju armastama õpetanud ja Heimtalis käsitöötalu ja muuseumi elule taastanud. Mõttekoda on peagi valmimas ja unistusi on tal veelgi.

Viie kuni viiesajaste Eesti kroonide kujundamisega Eesti rahakunstniku tiitli välja teeninud graafiku Vladimir Taigeri loomingusse mahub veel palju muudki: postmarke, postkaarte, plakateid, turvatrükiseid, raamatu illustratsioone.

Milliseid radu tallates saada Eesti esimeseks tänapäevase koolitusega sõjakirurgiks ja opereerida maailma suurima koormusega traumakeskuses? Kuidas kõndida NATO ohvitserina Moskva Lefortovo vanglas ja soovida kõigile naeratades "S nastupajuštšim!"

Kaja Kärneri saate külaline on tõlkija ja diplomaat Piret Saluri.

Raadiosillal Riia-Tallinn kohtume diplomaadi ja tõlkija Anna Žigurega, keda mitme põlvkonna eestlased tunnevad kui Läti Annat.

Kümmekond päeva enne 70. sünnipäeva andis Tõnis Mägi Vikerraadiole intervjuu. Selles on pildikesi poisipõlvest, ka eeskujudest, sõpradest, oma häälest, muusikast muidugi, inimeseks olemisest, oma sihi leidmisest ja selle poole liikumisest ehk asjadest, millest me kõik aeg-ajalt mõtleme.

Nädala pärast isadepäeval austame Eesti tublisid ja hoolitsevaid isasid. Notar Priidu Pärna näeb oma igapäevatöös aga isasid, kes teevad testamendi ametlikult sõlmitud kooseludest sündinud laste kasuks, et vältida tüli, mis võib tekkida, kui salajas hoitud bioloogiline laps tuleb pärast isa surma DNA-uuringus tõestatud põlvnemistõendiga ja soovib pärimises osaleda.

Mis on õnn, mis on armastus – need igihaljad küsimused Hermann Hesse jutustuses "August" inspireerisid meie andekat ja end mitmes žanris publiku südameisse kirjutanud heliloojat René Eespere looma kontsertetendust, mis just sel laupäeval esiettekandeni jõuab.

Kajaloodimisel on mees, kellele elu on pakkunud võimaluse täita mitme põlvkonna unistus kaunite kunstide koolist Tallinna südalinnas. Tänavu 1. septembrist alustas alles loodava kooli direktori kohal Eero Raun. Temal tuleb uue kooli maja üles ehitada ning kool sisuga täita.

Ma ei kahetse kunagi oma valikuid, sest see ei vii elus edasi, ütleb Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque, õigusteaduste professor, mitme Euroopa kohtunikke esindava ühenduse juht või liige, ja kritiseerib julgelt viisi, kuidas Eestis ametikohti jagatakse.

Juba magistritööga Balti Meedia ja Filmikoolis pani dokumentalist Joosep Matjus endast kui erilise filmikeelega loojast kõnelema. Ei juhtu ju sageli, et Kinoliidu liikmed valivad noore autori koolilõputöö aasta filmiks. Joosep Matjuse tööga "Vanamees ja põder" just nii juhtus.

1960ndatel aastatel asutasid Ameerikas elavad eestlased, lätlased, leedulased Balti võitlusorganisatsiooni BATUN, mis ligi kolmekümne aasta vältel korraldas protestiaktsioone ÜRO alaliste esinduste ees New Yorgis, aga ka ÜRO Inimõiguste Komisjoni juures Genfis. Neli korda valiti selle organisatsiooni presidendiks Heino Ainso.

Tänane "Kajalood" on salvestatud juulis, kui USA-s elav mikrobioloog Sirje Madli Puhvel taas Eestis käis. Meie lugeja tunneb Madli Puhvelit eeskätt Lydia Koidula elu käsitleva raamatu kaudu, algselt inglise keeles kirjutatud ja ameerika lugejaile mõeldud, kuid nüüd juba kahes trükis eesti keeles ilmunud.

Hooaja avakülaliseks oleme valinud oma elust 15 aastat Norra Rahvusballeti esitantsijana, nüüd Euroopas ja Aasias koreograafina tegutseva Teet Kase, kellele tema tantsijapõlves lavastasid sellised balletimaailma tippkoreograafid nagu Maurice Bejart, Jiri Kylian, Mats Ek ja Glen Tetley.

Võidupühal kell 12.05 on kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis...

Stuudios on ajaloodoktor ja julgeolekuekspert Ivo Juurvee, kelle hiljuti ilmunud raamatu "100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis" põhjal räägime selle valdkonna mineviku kõrval ka kaasaegsest signaalluurest, nii palju, kui see pole saladuse pitseriga kaetud.

Elupõline südamearst, selle kõrvalt oma tööst kaheksa raamatut kirjutanud dr. Rein Vahisalu tunnistab, et patsiendid, keda pole õnnestunud elule tagasi võita, on südamearsti mällu rivisse võtnud. Vaid pikaajaline kogemus on arstile õpetanud, kuidas töömured puhkeajast välja tõrjuda, ja dr.Vahisalu õpetab seda meilegi.

"Elu on mulle kinkinud suurepäraseid õppejõude ülikoolis, häid kolleege ja andekaid õpilasi. Minu sõbrad on täitnud minu elu ning minu töö ja hobi langevad kokku. See teebki minust väga õnneliku inimese!" ütleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi.

Vaheldumisi Rootsis ja Eestis elav kirjanik Helga Nõu kinnitab, et juhused määravad meie elus väga palju, ja jutustab selle kinnituseks loo, kuidas ta kunagi üliõpilaspõlves oma tulevase abikaasa Enn Nõuga tuttavaks sai, öeldes nüüd, et see oli õieti eksitus!