Kajalood | Vikerraadio | Err

Ka nii rasketel aegadel, kui hirm ja surm käivad käsikäes, on inimesi, keda julgus maha ei jäta, kes põgenejaid varjavad ja järje peale aitavad.Paljude Eesti haritlaste käekäiku eelmise sajandi saatuseaastatel meenutab oma vanemate Linda ja August Annisti näitel nende kolmest tütrest keskmine, kunstiteadlane Mirjam Peil. "Ära kaeba ligimese peale, ära karda!", õpetasid punasest terrorist läbi käinud vanemad oma tütardele. Mirjam Peil räägib neist ja hilisematestki aegadest laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Mees, kes koos mõttekaaslastega asutas juba tudengipõlves oma teatri, on seda vedanud nüüdseks 30 aastat, olles samas nii lavastaja, näitleja kui ka draamakirjanik. See mees on Aare Toikka ja tema teater on VAT-teater. Lavastajana pean üles leidma inimesi ühendavat, mitte lahutavat väge, ütleb Aare Toikka. Tema kõige värskem lavastus "Don Quijote" Hobuveskis näib seda kinnitavat. Mis on vabadus, mis ideaalid, mis on reaalsus, mis mäng, räägib Aare Toikka laupäeval kell 12.05. Kaja Kärner küsib.

Elu on meie ühele tunnustatumale ja omanäolisemale ehtekunstnikule Jaan Pärnale õpetanud raskustest ülesaamist ja sihikindlat eesmärgi poole liikumist. Enda kohta ütleb, et talub hästi kriitikat ja et elu kulla, hõbeda ja kalliskivide keskel on talle paksu naha kasvatanud. Ehetest ja nende kandmisest, aga ka 25-st aastast tööst Meistrite Hoovi rajamisel vanalinna, mida Tallinn tunnustas oma teenetemärgiga, räägib Jaan Pärn laupäeval kell 12.05.Saate autor on Kaja Kärner. Kuula 4. märtsil kell 12.05.

Eesti kõige kuulsamaks puusaliigesespetsialistiks peetav ortopeediakirurg dr Ants Kass on teinud rohkem kui 7000 liigesevahetuslõikust. Ta ütleb, et praegu opereerib ta rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi.Üle-eelmisel aastal Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolleegipreemia ning äsja Eesti Punase Risti 3. klassi teenetemärgi pälvinud dr Ants Kass räägib oma tööst ja hobidest laupäeval kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Laupäeval veedame keskpäevatunni mehega, kes on tõlkinud eesti keelde heebrea, kreeka, etioopia, jidiši, araabia, aramea, pärsia, ladina, kõmri, albaania, mõistagi ka saksa, inglise ja prantsusekeelseid tekste ja tänu kellele võime oma keeleruumi lugeda maailma üheks rikkamaks.Tõlkija ja teoloog Kalle Kasemaa, usuteaduskonna taastaja ja dekaan Tartu Ülikoolis, nüüd professor emeeritus ja vastne riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat jagab meiega hetki eluteelt.Saate autor on Kaja Kärner. Kuula 18. veebruaril kell 12.05.

Ennast meelsamini peiarina määratlev muusik ja näitleja Jaak Johanson räägib seekord vastutustundest ja häbijärgsest ühiskonnast; katsetest moonutada ja naeruvääristada selgeid vaimseid hoiakuid ja kas sellel võiks olla seos sotsiaalse autismiga, mis on üks viimase kümnendi aja märk.Millest tuleb laulda, millest tuleb võimsalt vaikida? Jaak Johanson saates "Kajalood" laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Sõjad ei saa lõppeda enne, kui viimane inimene võidab viimase koletise oma hinges. See filosoofiline järeldus sisaldub Leo Kunnase uusimas raamatus „Sõda 2023“, mis koosneb kahest stsenaariumist Eesti saatuse kohta järgmises sõjas: a) kui oleme selleks ise valmistunudb) kui loodame riigikaitses liitlaste peale. Kolonelleitnant reservis Leo Kunnas sõjast, sõjalise tasakaalu hoidmisest ja iga inimese moraalsest selgroost saates "Kajalood".Küsib Kaja Kärner. Kuula 4. veebruaril kell 12.05.

Kajaloodimisel on ERM-i soome-ugri rahvaste kultuuride püsinäituse "Uurali kaja" idee autor, Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete. Mis kutsub üht etnoloogi üle kahe aastakümne igal aastal Komimaale? Mis teeb ühe rahva suureks? Art Leete on käinud 20 aastat järjest igal aastal Uuralis soome-ugri põhjarahvaste kombeid, keeli, kultuuri uurimas. Kuulame Art Leete mõtteid soomeugrindusest enne ja nüüd laupäeval kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Seekord on Kajaloodimisel lõppeva nädala kõige enam sarjatud inimene, EAS-si turundusjuht Piret Reinson.Kes on see naine, kes solvumata ja vaikselt naeratades võttis vastu kogu pahameeletormi; kes rahulikult vastas rünnakutele: miks nii kole, miks nii kallis - nii et märgi ja tööriistakasti disainijad võisid tema selja taha varjuda? Piret Reinsoniga vestleb Kaja Kärner 21. jaanuaril kell 12.05.

20-aastase staažiga vandeadvokaadi, eelmisest kevadest Eesti Advokatuuri juhtiva Hannes Vallikivi kitsam eriala on äri- ja finantsõigus; selle kõrval nüüd ka tehnoloogiaõigus: kõik infotehnoloogiat, küberjulgeolekut, intellektuaalse omandi kaitset puudutav norm.Tõendite ja faktidega töötava advokaadi roll praeguses nn tõejärgses maailmas, kus hoiakuid kujundavad ja võimendavad meedia ja sotsiaalmeedia, on varasemast olulisemgi. Hannes Vallikivi räägib oma tööst ja hobidest Küsib Kaja Kärner. Kuula 14. jaanuaril kell 12.05. Foto: Andras Kralla (Äripäev)

Kaidi Ruusalepp

Aasta Muusikuks 2016 valitud Robert Jürjendali hindavad muusikud kui suurepärast ansamblikaaslast, kes tajub muusikat, publikut, kontserdipaika ja kaasmuusikuid peensusteni; kes on valmis teiste järgi kohandama ja kellega koos on kerge musitseerida.Mitmesugustes kooslustes rohkem kui 50 CD-plaati salvestanud; enam kui 20 aastat Weekend Quitar Trioga üha ootamatumaid interpretatsioone ja kõlavärve pakkunud Robert Jürjendal ütleb, et ta on kõigele avatud ja töötab sellega, mis talle antakse.Kuula laupäeval kell 12.05. Saate autor on Kaja Kärner. Foto: Urmas Kukk.

Jõululaupäeval on Kajaloodimisel 21-aastane Jakob Rosin, kes õpib Tallinna Ülikoolis ajakirjanikuks, teeb reedeti Raadio 2-s hommikuprogrammi ja on tehnoloogiauudiste portaali Geenius reporter. Ta ei näe maailma silmadega nagu enamik meist, vaid kõnelevate nutiseadmete abil või siis oma südamega. Mis annab Jakobile oskuse tajuda inimesi heasoovlikena ja maailma täis võimalusi, sellest räägib ta 24. detsembril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: Eesti Ekspress.

"Kajalood" palus mikrofoni ette kogu elu raadios töötanud kolleegi, kelle hääl kõlas esmakordselt Tallinna ja Tartu lainepikkustel 1952. aastal lastesaadetes ja uuesti alates 1963. aastast, kui ta ülikoolist raadiosse tööle tuli ja jäi. Loomingulises mõttes helgemaid aegu raadios, ka halvemaid aegu, samuti inimesi, kellega koos on saanud seda teed käia, meenutab Mari Tarand. Kuula ringhäälingu 90. sünnipäeva eel, 17. detsembril kell 12.05. Saatjuht on Kaja Kärner.

Ringhäälingu ajalugu tunneb nn nõukogude perioodist välissaadete peatoimetust. See tähendas soome-, rootsi-, inglise- ja väiksemas mahus esperantokeelseid saateid välismaal elavaile kuulajaile.Pekka Lehtonen saadeti Soomest sellesse peatoimetusse ülesandega.Kuidas tehti 60-ndatel aastatel Soome kuulajaile mõeldud saateid, kuidas tundus meie elu raudse eesriide tagant tulnule? Pekka Lehtonen ja Kaja Kärner on eetris laupäeval kell 12.05.

Ringhäälingu ajaloost leiame Rummode perekonna, kus Jaan Rummo oli Kooliraadiole ja Lastetunnile üks alusepanijaid, tema poeg Vello Rummo oli raadiodiktor ja Eesti TV esimene pearežissöör ja kunstiline juht ning pojanaine Linda Rummo mõnda aega raadiodiktor.Jaan Rummo venna Paul Rummo tütar Lea Tormis on teinud teatrisarju nii raadios kui teles ja poeg Paul-Eerik Rummo kuuldemänge on Raadioteatri kavas.Ringhäälingu aastapäeva eel nõustus Lea Tormis jagama oma väga isiklikke mälestuskilde Jaan Rummost, Felix Moorist, oma tele- ja raadiosarjadest ja muidugi teatrist.

Kommunikatsiooniekspert Kristi Liiva, kodanikupäeva aumärgi värske laureaat, Paide arvamusfestivali algataja ja korraldaja, aitab aru saada, miks veebikommentaaride sõim ja solvang valgub üha enam avalikku väitlusruumi.Kristi Liiva ütleb, et ühiskond on tunnetuslikus murdepunktis, ja et iga inimene ise otsustab, kas temas saab võitu hirm või armastus. Küsib Kaja Kärner. Kuula 26. novembril kell 12.05.

Sel nädalal tulnud teate kohta, et Eesti Keele Instituut jätkab iseseisvana, ütleb keeleteadlane Jüri Viikberg, et loodetavasti taastub nüüd instituudis töörahu. Toonitades, kui vana keel on eesti keel, kui suur on eesti keel, lisab Jüri Viikberg, et eesti rahvas on keeleusku. Mitte et me poleks seda varem teadnud, aga tore on seda ikka ja jälle kuulda. Kuula 19. novembril kell 12.05. Saate autor on Kaja Kärner.

Eestis ajakirjaniku, panga- ja sotsiaaltöö kogemuse omandanud Merike Mikk on viis aastat perega Soomes elades mitmesuguseid töid teinud ja ütleb, et Soomes peetakse tööinimesest lugu, aga eestlane peab töösuhetes oskama oma õiguste eest seista.Merike Mikk esitab valusaid küsimusi, mida küsivad endalt võib-olla tuhanded võõrsile raha teenima läinud eestlased ja pakub, mis seda valu võiks vaigistada. Aga ise mõtleb ta, mida huvitavat elul veel pakkuda on. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 12. novembril kell 12.05.

Miks on nii, et laste huvi näit reaalainete vastu formaalses võtmes õppimisega justkui lukustatakse? Seda on maailmas palju uuritud, ütleb 19 aastat Energia Avastuskeskuses mitteformaalset haridust edendanud Kertu Saks ja toob näiteid, kus valemitevaba õpetus avab lapse hoopis uutmoodi.Nädala pärast Kultuurkapitali uue juhina tööd alustav Kertu Saks ei taha oma plaanidest veel väga rääkida, aga TÜ doktorikraad ajakirjanduse ja kommunikatsiooni valdkonnas lubab oletada, et peagi on Kultuurkapitali valikud rohkem pildil. Küsib Kaja Kärner. Kuula 5. novembril kell 12.05.