Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Soome talupoeg põgenes 15. sajandil Lohja kihelkonnast Tallinna, kaasas suur mererannalt leitud hõbeaare. Kui sagedasti tuli keskajal selliseid juhtumeid ette, et Soomest Eestisse või Eestist Soome seaduse täitmise eest põgeneti?

"Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli esimese saja immatrikuleerunud tudengi hulgas domineerisid eestlased ja esimese saja hulgas oli 49 naist - 46 eestlannat ja 1 sakslanna, 1 poolatar ja 1 juuditar," räägib TÜ Eesti ajaloo lektor Janet Laidla.

Eesti Ajakirjanike Liit on 1919. a asutatud ajakirjanike kutseorganisatsioon, kuhu kuuluvad nii kirjutavad kui ka raadio- ja teleajakirjanikud.

Ajaloolane Urmas Selirand: "Hiiumaal on olnud suur strateegiline tähtsus mõlema suure sõja ajal, eesmäk oli muuta vaenlase sissetungimine Soome lahte võimalikult ebamugavaks või isegi võimatuks."

Ajaloolane Urmas Selirand Hiiumaa Militaarmuuseumis muuseumi kogu kohta: "Kõik on metsast ja mere äärest ja hiidlase aiast ja aidast kokku toodud."

Hiiumaa Muuseumi teadur Kauri Kiivramees (foto Hiiumaa Muuseum): "Kui Kärdla kalevivabrikut poleks olnud, siis ei oleks Kärdla tõenäoliselt linn, sest koos vabrikuga tuli Kärdlasse linlik elulaad. Enne kalevivabrikut oli Kärdla rootslaste küla."

Hiiu mereajaloo uurijad Endel Lepisto (paremal) ja elupõline laevakapten Olev Heilo (keskel) klubist Pühalepa Vanamehed räägivad Hiiumaa - sarja 3. saates Hiiu kuulsatest meresõitjatest, laevakaptenitest, laevaehitusmeistritest ja kolhoosist Hiiu Kalur.

600. saade on Hiiumaast ja hiidlaste loost.

599. Eesti lugu. Hiiumaa sarja esimene saade on salvestatud Hiiumaa Muuseumi Kassari majas.Saates tutvustab muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo nelja alget, mis on hiidlaste lugu läbi aastatuhandete kujundanud.

Vormsi kiriku 800. aastapäevale pühendatud teises saates on pikemalt juttu sellest, kuidas käis Vormsi talupoegade käsi Rootsi ajal ja kuidas Tsaari-Venemaa ajal. Missugused olid rootslastest vabade talupoegade suhted Rootsiga Vene võimu ajal?

Vormsis tähistati juulikuus olevipäeval kiriku 800. aastapäeva. Vormsi Püha Olavi kiriku (foto Ants Rajando) lasi 1219. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II. Millal Vormsi saar asustati, kes olid esimesed asukad, kuidas Valdemar Vormsi saarele sattus, kuidas Vormsi endale nime on saanud? Vormsi saare varasemast ajaloos räägib Vormsi kiriku õpetaja Ants Rajando.

Teises saates tuletõrje ajaloost on juttu sellest, kuidas tulekahjud ja tuletõrjujajate töö on sajandite jooksul muutunud.

7. septembril 1919. a asutasid vabatahtlikud tuletõrjeseltsid Tallinnas Estonia teatris üleriigilise tuletõrjeorganisatsiooni – Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu. Sellega pandi seaduslik alus üle-eestilisele ühisele vabatahtlikule tuletõrjetegevusele.

Ajaloolase Küllo Arjaka sõnul on ära unustatud, miks Balti kett korraldati. Küllo Arjakas: "Selle aktsiooni üks teravik oli suunatud itta, teine läände ja kolmas meile endile."

Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu usub, et meie seelikute värvides ja triipudes on "omalaadne ajasild või purre, mis ühendab meid vaaremade ilumeele ja ka mingisuguste sõnumitega." Marju Kõivupuu: "See triibukood on kindlasti võti eestlase hinge!"

23. juunil 1919. aastal marssisid Eesti väed Võndu ehk Cesisesse ja võtsid linna taganeva landesveeri väe käest tagasi. Võnnu lahinguks nimetatakse kõiki lahinguid 19. - 23. juunini Vabadussõja lõunarindel.

ESTO-d ja laulupeod on hoidnud eestlust elus kodumaal ja välismaal. Mai Raud-Pähn, kes on kogu oma elu pühendanud Rootsis eesti asja ajamisele, on oma pika elu jooksul näinud mõlemaid pidusid ja ta jagab oma mälestusi saates.

Taani kuningas Valdemar II maabus oma laevastikuga 15. juunil 1219 Lindanise juures ja purustas lahingus eestlaste sõjaväe. Legendi järgi pöördus sõjaõnn taanlaste poolele tänu taevast alla kukkunud lipule. Eestimaal algas Taani aeg.

Kultuuriteaduste professori Kristin Kuutma hinnangul ei ole õige nimetada laulupidu kultuurilaenuks. Kristin Kuutma: "Poolteist sajandit tagasi kujunes saksakeelses kultuuriruumis Euroopas laulupidude tegevus välja suhteliselt samal ajal, kui see nähtus kujunes Eestis."

Toiduajaloolane Anu Kannike: "Laulupeo komitee oli esialgu plaaninud laulupeolisi tasuta toita, aga see osutus esimesel laulupeol siiski ülejõu käivaks." Millal esimest korda laulupeolistele ilma rahata süüa anti, selle saab saatest teada.