Kuula Rändajat | Vikerraadio | Err

Ketšuad asuvad Andide mäestikus ja nad elavad laiali kuues Lõuna-Ameerika riigis. Kokku on neid ligi 10 miljonit. Saates tutvustatakse ketšuade ajalugu, traditsioone ning tänapäevast eluolu.

Saates kõneldakse urose rahvast, kelle traditsiooniline eluviis on üsna ainulaadne. Nad elavad nimelt Titicaca järvel ujuvatel saartel. Samuti on saates juttu indiaanlaste müütidest, mis seotud Tititcacaga ja kunagistest kõrgkultuuridest, ms siinkandis olemas olid.

Saates on juttu indiaanirahvast maputšedest, kes elavad Lõuna-Ameerika Andides. Suurem osa sellest rahvas elab Tšiilis, väiksem osa Argentiinas. Maputšed said ajaloos kuulsaks sellega, et suutsid kolmsada aastat vastu seista hispaania konkistadooridele. Maputšede hõim, kelle juurde saates minnakse, on huvitav selle poolest, et nende tähtsaimaks talviseks toiduks on haruldase okaspuu, araukaaria seemned.

Saate teemaks on erinevad aborigeenirahvad, kellega saate autor Hendrik Relve Austraalia reisidel kokku on puutunud.

Saates kõneldakse sellest, kuidas kulgeb traditsioonilise korovai pere elu. Igapäevane tööriist on kivikirves ja tähtsaimad relvad vibu ja nooled. Toitude seas on tähtsal kohal putukatoidud. Tähtsaim toidutaim on saagopalmi säsi, millest valmib n-ö igapäevane leib.

Saates tutvustatakse korovai rahvast. Samuti kõneldakse seiklusrikkast jõudmisest nende juurde ning kirjeldatakse nende puu otsa ehitatud elamuid.

Saates on juttu mägipaapuatest, kes elavad Uus-Guinea saare mägismaal Baliemi orus. Seal võib kohata iidseid elukombeid läbisegi moodsa eluga. Mõned mehed kannavad seal tänaseni peenisetorbikuid ja on säilinud muidki iidseid kombeid.

Saates on juttu Tanna saare iseäralikust ja kirevast usuelust. Siinsetes külade inimesed järgivad nii kristlust, iidset esivanemate usku kui ka kummalist kargokultust. Saame osaleda ka traditsioonilisel kaavajoomise rituaalil.

Saates läheme Vanuatu saarestiku lõunapoolseimale saarele, Tannale. Tanna traditsioonilise külaelu juurde kuuluvad iidsed metsaaiad, kodusigade austamine ja mõndagi muud põnevat.

Saates jätkub maooride pärimuskultuuri tutvustamine. Kõneldakse tervitusrituaalist, tätoveerimise kunstist, mõistetest "mana" ja "tapu". Lõpus on juttu looduskaitsest tänapäeva Uus-Meremaal, kuhu maooripärane suhtumine on andnud omapäraseid jooni.

Hooaja avasaates on juttu maooride ajaloost ja pärimustest. Tutvutakse Waitangiga, mis muutis oluliselt maooride ajalugu ning wharenuiga, mis on nende üks olulisemaid traditsioonilisi ehitisi.

Saates tutvustatakse tänapäeva Paraguayd, selle maaelu ja kahte suuremat linna. Üks linnadest on pealinn Asunción ja teine Ciudad del Este, mida nimetatakse riigi teiseks pealinnaks. See on Paraguay suurim äri-, kaubanduse- ja salakaubanduse keskus.

Saates kõneldakse Paraguay ajaloost ja sellest, miks sealse suurima indiaanirahva, guaraniide keel on saanud riigis hispaania keele kõrval teiseks ametlikuks keeleks. Enam-vähem kõik Paraguay elanikud oskavad guaranii keeles nii kõnelda kui kirjutada.

Jaaguar on Lõuna-Ameerika võimsaim kiskja. Pantanali peetakse parimaks paigaks Lõuna-Ameerikas, kus teda näha saab. Saates kõneldakse kohtumistest Pantanali jaaguaridega.

Saates on juttu valge-kuusvöölasest, väike-sipelgaõgijast, möiraahvist, tasandikutapiirist ja hiidsaarmast. Pantanalis sai kõigi nendega kummaliste elukatega kohtutud ja need kohtumised olid meeldejäävad.

Saates jagatakse muljeid anakondast, laikoon-kamanist, siniaarast, tuukanitest ja teistest põnevatest kahepaiksetest, roomajatest ja lindudest, keda Pantanalis oma silmaga näha õnnestus.

Saates jagatakse muljeid anakondast, laikoon-kamanist, siniaarast, tuukanitest ja teistest põnevatest kahepaiksetest, roomajatest ja lindudest, keda Pantanalis oma silmaga näha õnnestus.

Tänases saates sattub kuulaja Arktilisielt Tšuktšimaalt troopilisse Lõuna-Ameerikasse. Tutvustatakse reisimarsruuti, mille väike reisiseltskond tegi läbi 2019. aasta oktoobris. Tookordne reis viis Lõuna-Braasiliasse, Paraguaisse ja mujale.

Saated arutlevad Ülo Siimets ja Hendrik Relve tšuktšide vaimse maailma üle. Šamaanitrummi põristamine, loitsimine ja usk üleloomulikesse jõududesse kuuluvad endastmõistetavalt selle maailma juurde.

Ülo Siimets on elanud ligi aasta põhjapõtru kasvatavate tšuktšide seas. Saates arutleb ta koos Hendrik Relvega selle üle, milline on selle rändrahva igapäevaelu ja kuidas see Eestist tulnud rännumehele sobis.