Peresaade

Miks oma armsamat suhtes petetakse? Lugematud teadusuuringud petmise teemal on uurinud erinevaid aspekte selle nähtusega seoses alates petja isikuomadustest ja lapsepõlvekogemusest kuni püsisuhtes toimuvani välja.

Kes meist ei tahaks, et meist mõeldaks hästi? Igaüks meist soovib tagasisidet, me tahame olla märgatud, tunnustatud ja ka kiidetud. Paraku on meie seas aga päris palju neid inimesi, kes ei suuda head tagasisidet vastu võtta.

Emotsionaalset hooletussejäetust on väga keeruline ära tunda, sest see ei ole midagi, mida oleme omal nahal kogenud ja mäletame, vaid see on emotsionaalne hool, millest meid on ilma jäetud. See on vanema peegeldus lapsele, mis aitab lapsel oma emotsioone tundma õppida ja seeläbi hiljem oma vajaduste eest hoolt kanda.

Lihtne on olla õnnelik ja tasakaalukas, kui kõik on hästi. Aga valdavalt on meil kõigil elus siiski mingi suurem või väiksem probleem – kas suhtes, tervises, tööl, lapsed panevad meid proovile, riigijuhtimine ajab närvi, kehakaal häirib, väljanägemine võiks olla parem või siis pole ilm sobiv.

Seekordses saates uurime nähtust, mis on peresuhetes nii tavaline, et seda on raske isegi märgata ja omaks võtta. Täna räägime emotsionaalsest hooletussejäetusest.

Inimese minapilt kujuneb päris suures osas kultuuriruumi ja selle väljenduste – filmide, etenduste, kunsti ja raamatute – vahendusel. Meie kultuurilises keskkonnas ringlevad muinasjutud ja müüdid mõjutavad meie identiteeti tugevalt. Muinasjutud ja müüdid tekitavad ootusi iseenda, oma rollide ja saavutuste osas. Ja kindlasti vastassoo käitumise osas. Kuidas kujundavad müüdid ning muinasjutud naise seksuaalset identiteeti?

Seekordses saates räägime töö- ja pereelust. Kuidas praeguses muutuvas ajas mõelda tööst? Kas töö on vaid elatusvahend ja kohustus, nagu ta on olnud mitmete varasemate põlvkondade jaoks, või peaks töö tegema ka õnnelikuks ja võimaldama eneseteostust, millest praegu üha rohkem räägitakse?

Tahaksime ju kõik olla tasakaalukad ja käituda targalt ning mitte vihastada laste, partneri, vanemate, töökaaslaste ning poliitikute, liiklushuligaanide ja lollide peale. Aga me pole kaugeltki nii ratsionaalsed olendid, kui tahaksime uskuda. Me lähisuhted pole enamasti üldse ratsionaalsed, vaid pigem emotsionaalsed.

Saates räägime, kuidas luua täiskasvanueas ja juba enda pere luues vanematega eluterveid suhted, mis pakuksid rõõmu mõlemale poolele. Kuidas aru saada, kas vanemad on liiga lähedal või kaugel? Milliseid probleeme ja konfikte see peres põhjustab, kui ühe partneri vanematega on suhted tasakaalust väljas? Arutame, kuidas lahendada tülika ämma ja domineeriva äia probleemi.

Eks igaüks meist ole mõelnud mõnikord, et küll oleks tore, kui teised inimesed näeksid maailma niimoodi nagu mina – neil võiks olla sama arusaam heast ja kurjast, naljast, suhtlemisest, poliitikast ja nad võiksid suhtuda korda ning puhtusesse nagu mina. Eks igaüks meist, suuremal või vähemal määral on jõudnud ka tõdemuseni, et inimesed ja nende vaated, vajadused ning huvid on mõnikord lausa vihaleajavalt erinevad ja viivad pahatihti konfliktideni.

Kool on lapse elus sama tähtis kui töö täiskasvanutele. See on miski, mida me parimal juhul tahame teha ja mis annab meile võimaluse oma tugevusi näidata. See on koht, kus on võimalik luua elukestvaid sõprussuhteid, kuid samas kogeda ka konkurentsi ja kõrvalejäetust.

Isiksushäire puhul on inimesel mingi isikuomadus või iseloomujoon nt eneseimetlus, paranoilisus, dramaatilisus, teiste vältimine, hoolimatus, enesekesksus või impulsiivsus oluliselt tugevamini väljendunud kui normisiksusel. Need väga tugevalt väljendunud normist hälbivad käitumised häirivad eriti just teisi inimesi, sest isiksusehäirega inimestega on väga raske suhelda.

Me kõik vajame oma ellu stabiilsust, mis loob turvalisust ja kindlustunnet. Samas vajame ka muutuseid, mis pakuksid vaheldust, viiks elu ja suhteid edasi ning annaks võimaluse areneda.

Laias laastus võib öelda, et isiksushäire puhul on inimesel mingi isikuomadus või iseloomujoon nt eneseimetlus, paranoilisus, dramaatilisus, teiste vältimine, hoolimatus, enesekesksus või impulsiivsus oluliselt tugevamini väljendunud kui normisiksusel. Need väga tugevalt väljendunud normist hälbivad käitumised häirivad eriti just teisi inimesi. Sellise inimesega on paarisuhet keeruline hoida.

Üks aastaring hakkab jälle täis saama. On olnud eriline aeg. Oleme kogenud hetki, mida ei osanud aimata või kui isegi aimasime, siis mõteldes, et see meiega ei juhtu. Kuna maailm on ajutiselt lukku pandud ja pole enam võimalik minna kodust kaugemale, siis on tõusnud fookusesse inimesed, kellega suhtleme igapäevaselt.

Pingelises olukorras reageerivad inimesed väga erinevalt. Mõni vihastab ja hakkab teisi süüdistama, teine alistub olukorrale, sest ta tahab olla kena inimene ja ta ei hakka oma arvamust kehtestama. Kolmas tahaks ärevast olukorrast põgeneda. Neljas hakkab veiderdama. Viiest korraldab tõelise draama. Kuues ei võta mingit vastutust – ta teatab nagu muretu laps: "Pole minu asi!" Mõni suudab ka keerulisimas olukorras jääda peaaegu alati rahumeelseks ja adekvaatseks.

Mõni laps sünnib maailma varem kui oodatud. Neid varaseid tulijaid on üle maailma veidi vähem kui iga kümnes laps. See on olukord, mis võib juhtuda igaühega ja ükski pere ei ole selleks ehmatuseks valmis. Sellest hetkest algab võitlus elu nimel. Beebi koos vanemate ja haiglapersonaliga on mõnikord mitmeid kuid valvel ja valvsad, et elu jääks ja kestaks.

Aeg on õppida emotsionaalset ja verbaalset vägivalda ära tundma. Kuidas saada aru, et sinu kallal tarvitatakse emotsionaalset vägivalda? Ja mida ette võtta, et saavutada olukorra üle mingi kontroll ning ennast emotsionaalse vägivalla eest kaitsta?

Pereterapeudi kabinetis on järjest enam jutuks see, et lapsed ja noored on kadunud nutimaailma ja tavaelu ei paku enam huvi. On lapsi, kellel on seetõttu raske keskenduda. Paljudel napib magamiseks uneaega, sest nutiseadet on raske käest panna ja suhtlemine päriselus järjest väheneb.

Neli arhetüüpi – Kuningas, Maag, Sõjamees ja Armastaja – moodustavad kokku küpse mehe hingeelu põhistruktuuri, luues justkui nii erinevatest algkujudest ühtse meheliku terviku. Iga naine tahaks, et tema mees oleks kui Kuningas – võimas, õiglane, väärikas, kes kannaks vastutustundlikult hoolt oma kuningriigi eest, olgu selleks siis perekond või ettevõte. Kõik naised unistavad, et mees oleks kui Maag – loov ja tark, kes leiaks lahenduse igale probleemile ja väljakutsele. Naised soovivad näha enda kõrval Sõjameest – julget, tugevat, vastupidavat, kes vapralt võitleb oma eesmärkide eest ja oma kallima nimel läheb kasvõi lohega kartmatult silmitsi. Ja milline naine ei igatseks koos olla Armastajaga – truu ja pühendunud partneriga, kes tunneks armukunsti nii kehalist kui hingelist poolt?