Peresaade

Mitmed teadlased väidavad, et argessioon pole meis olev otsene vihane tung, vaid hoopis meie kaitsereaktsioon, kui tunneme end jõuetu ja nurka surutuna ning kui me ei tea, mida teha. Kui keegi sõidab sisse me füüsilistesse või psühholoogilistesse piiridesse.

Viimaste aastate uuringud Eestis elavate noorte seas näitavad, et alkoholi tarvitamine on tugevalt vähenenud, aga samas suureneb hoogsalt erinevate ainete tarvitamine.

Umbes pooled paaridest tunnevad ühel hetkel pettumust, et vastastikune kiindumus ja huvi on kadunud, toetust partnerilt pole ja enda vajadused on rahuldamata. Ühed paarid tülitsevad, teised elavad võõrandunult.

Räägime alkoholist ja elust alkoholi ümber.

Sel nädalal on saate fookus nartsissismil ehk maakeeli enesega rahulolul. Nartsissism on tõdemus, et mul on oma nahas mõnus olla.

Tänase saates räägime meestest. Kitsamalt fokusseerime meeste erektsioonihäiretele, nende mõjule paarisuhtes ja laiemalt sellele, kuidas meeste üldine tervislik seisund mõjutab meeste füüsist ja psüühikat.

Tänane külaline on transpersonaalne psühholoog Kristina Tamm, saatejuht on psühholoog ja koolitaja Roman Timofejev.

Surm on teema, mis üheaegselt paelub ja pelutab. Surm jõuab meieni läbi uudistekanalite – õnnetusjuhtumid, terrorism ja looduskatastroofid. Surm ilutseb filmides ning ka lastele toodetavates arvutimängudes ja multifilmides.

Seekord räägime noorest täiskasvanust, tema eneseotsingutest, karjäärivalikutest, unistustest ja muidugi kokkupuutest oma tegeliku minaga. Stuudios on psühholoog Viktoria Saat ja saatejuht, psühholoog ja koolitaja Roman Timofejev.

Pereterapeudid ütlevad, et kus iganes näed sa probleemselt käituvat last, otsi põhjuseid selleks tema vanemate juurest – nende suhtest, kasvatusstiilist või väärtushinnangutest. See tähendab seda, et peaaegu iga last saab aidata, aidates hoopis tema vanemaid.

Möödunud saadetes oleme juba rääkinud imikutest, väikestest lastest ja kooliealistest lastest ning nüüd jõuame teismelisteni.

Olgem ausad – üksi täiearuline inimene ei unista oma "suhtekärjääri" alguses kärgpere loomisest. Saatus, kus peaksid avama südame võõrale lapsele, ei kuulu ka kindlasti inimese unelmatestsenaariumi. Ent ometi nii läheb. Tänasel päeval rohkem kui varem. Seekordne saade on naistele ja meestele, kes on alustamas/alustanud suhet inimesega, kellel on eelmisest suhtest laps(ed).

Kui väiksemaid lapsi saab ebaõnnestumise puhul rõõmustada kommi, kiituse või mänguasjaga, siis mingil hetkel see enam ei pruugi toimida. Kui laps pole rahul ülesande tulemusega, ei piisa enam kommist või heast sõnast ning laps on lausa õnnetu. Temast areneb isiksus, ta tahab teada, milleks on ta võimeline ja milline on maksimaalne seatud latt, millega ta veel hakkama saab. See omakorda tähendab ebaõnnesumisi, viha, pisaraid, aga samas ka uhkust, kompetentsuse tunnet ja eneseaustust.

Empaatia on oskus kaasa tunda ning mõista teise inimese tundeid. Empaatia võimaldab meil aru saada, mis teise sees toimub. Ja mõista, kuidas meie sõnad ja käitumine teist inimest mõjutavad. Empaatia madal tase muudab meid kalgiks ning egoistlikuks. Liiga kõrge tase aga võib kaasa tuua enese kaotuse. Nii nagu elus ikka – ka empaatias peab olema tasakaalukas.

Miks lapsed ütlevad, et puder on magus isegi siis, kui tegelikuses on see hoopis soolane? Miks üksildus on midagi, mis kaasneb mõtlemise ja sisekõne arenguga? Kas kõneprobleemidega lapsed mõtlevad teistmoodi? Mis on selle vanusegrupi põhivajadus?

Elus juhtub, et mõni inimene või ka inimeste grupp ei käitu vastavalt meie soovile. Ja paljudel meist tekib siis jõuetuse tunne: kuidas mind ei kuulata, kuidas minuga ei arvesta! Selleks mooduseks, kuidas oma pahameelt välja näidata ja oma tahtmist saada, kasutavad nii mõnedki meist karistamist.

Jätkame eelmises saates alustatud laste arengu teemal, seekord tuleb juttu 2 - 4-aastastest lastest.

Selle nädala peresaade on saladustest. Kui võrrelda seda aega, mis kulub saladuse teise inimese eest varjamiseks selle ajaga, mil me oma peas saladuse peale mõtleme, siis ilmneb, et need hetked, kus saladusekandja peab vestluse käigus teise inimese eest oma saladust varjama, on üürikesed võrreldes ajaga, mil ta iseenda sees saladusega toimetab.

Tänases saates on luubi all mõtlemine. See, kuidas me maailmast aru saame ja viis, kuidas me suhestume teiste inimestega, sõltub otseselt me aju tööst ehk siis mõtlemisest

Maikuu viimases saates räägime teadvelolevast vanemlusest. Mida mõeldakse teadvel olemise ehk ingliskeelse sõna "mindfulness" all?