Peresaade

Meile on eluliselt oluline kuuluda meile tähtsate inimestega kokku – olla Meie. Samal ajal on meil vaja olla ka Mina ise, olla teadlik oma vajadustest, soovidest, ja piiridest. Oluline on ka aru saada Mina mõjust Meie toimimisele.

Aasta on lõppemas ja on kokkuvõtete tegemise aeg. Ka "Peresaates" võtame kokku mitmed teemad, mis aasta jooksul saates on kõlanud. Võtame appi teaduse ja püüame selle abil kokku panna õnneliku elu retsepti.

Statistika järgi on Eestis umbes 75 000 depressiooni all kannatavat inimest. Nad on kellegi lapsed, vanemad, partnerid ja sõbrad. Seega ring, kes nendega otseselt kokku puutub, ulatub mitmesaja tuhande inimeseni. Meil kõigil on aeg-ajalt kergelt depressiivseid meeleolusid, kus rõõmu ja energiat napib ja elu ei näi tore.

Suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine on iga inimlapse loomulik sisemine tung. Iseseisvaks saamine ei ole midagi, mida vanemad saavad noorele pakkuda või veel vähem seda temalt nõuda. Iseseisvus tähendab saavutust, mis nõuab pingutust ja tulemuseni jõudmist. Noore inimese kodust lahkumise eest ei peaks vastutama mitte vanemad vaid noored ise. See peaks olema nende endi sisemine soov ja valmisolek.

Miks me naerame? Naer ja armastus on maailma parimad asjad. Naer justkui väärindab hetki, isegi siis, kui parasjagu käsil olev tegevus ise on päris tavaline.

Saates võtame vaatluse alla teema, mis puudutab lapsi kasvatavaid peresid. Lapsevanematena tahame oma lastele parimat, et lisaks koolikohustusele arendaksid lapsed oma tugevaid külgi ka huviringides ja areneksid võimalikult mitmekesiselt.

Sõltuvusse võib jääda mitte ainult alkoholist, narkootikumidest, šokolaadist, poodlemisest ja töötegemisest, vaid ka suhetest. Räägime inimestest, kelle jaoks suhe – meie – on palju tähtsam kui mina, kus suhte nimel talutakse ära partneri sõltuvus või ebameeldiv käitumine ja jäetakse ennast unarusse ega kehtestata oma piire.

Me elame ajal, kus inimestele on kättesaadav määratu hulk informatsiooni. Pea igale küsimusele on võimalik Google´i otsingumootoris vastus leida ja lahendused probleemidele leiab Facebooki sõbralisti kasutades.

Kui inimene on stressiseisundis, tugevate raskete emotsioonide küüsis, väga väsinud või kui tema mingid vajadused on rahuldamata, käivituvad temas automaatsed käitumis- või toimetulekuviisid: ründa, põgene või tardu ehk mängi surnut.

Me kõik kogeme elus erinevaid kaotusi: töökaotus, tervise halvenemine, vastamata armastus, lähedase pereliikme surm. Me leiname erineval viisil näiteks möödunud noorust, ebaõnnestunud paarisuhet, täitumata unistust või ettekujutust sellest, milliseks kujuneb minu lapse elu.

Me võiksime osata mõlemat – tulla toime nii elu poolt ette kantud raskete olukordade ja enda raskete seisunditega kui ka osata näha elu ja oma tundemaailma helgemat poolt. Elus on ju mõlemat. Me ei tohiks kummalegi poolde teist poolt eirates kinni jääda.

Räägime tervislikust vananemisest. Kuidas teadlikult oma vananemist juhtida? Kuidas vananeda väärikalt? Kuidas selles protsessis toetada oma eakaid vanemaid?

Miks me vajame positiivsust? Koolitaja Alar Ojastu ütleb, et nii anne kui töökus on edu valemi olulised komponendid, kuid inimese oskus tagasilöökidest põhjustatud stressiga toime tulla mängib sihtide saavutamisel elus, suhetes, äris ja spordis hoopis suuremat rolli kui loomuomane anne või töökus.

Leida enda kõrvale inimene, kellega luua ühine elu, saada lapsed ning olla koos nii heas kui halvas – seda peetakse üheks täiskasvanuelu kõige olulisemaks ülesandeks. Mõnel õnnestub see pealtnäha mängleva kergusega, teisel jälle puruneb suhe suhte järel või tutvumise faasist kaugemale ei jõutagi.

Sõprussuhted on meie paljude rõõmude, toe ja mõistmise, aga sageli ka väga valusate kogemuste allikas. Sõber on ju meie enese valitud perekonnaliige, kes ideaalis rahuldab kolm tähtsat vajadust – me oleme vastastikku olulised, me mõistame teineteist ja me kuulume kokku.

Räägime lastest, kes erinevatel põhjustel ei saa kasvada oma sünniperes koos oma vanematega ja vajavad seetõttu asendushooldust.

Raha, lähisuhted, tervis ja eneseteostus läbi töö – need on samaaegselt me kõige suuremate õnnehetkede ja kõige kibedamate valude allikad.Meil kõigil on oma suhe rahasse – ühed kalduvad pigem kulutamise, teised säästmise poole. Ühed on rahaga pigem kitsid, teised pigem helded. Meie suhe rahaga mõjutab aga ka meie lähisuhteid.

Seekordses saates räägime lastest ja noorukitest, kes avaldavad oma lähedastele ja pereliikmetele soovi olla vastassoost. Nende laste hulgas on neid, kelle soov on mööduv nähtus, kuid ka neid, kellel see on püsivama iseloomuga. Näiteks kui on tegemist poistega, siis eelistavad nad tüdrukute mänguasju, riietust ja meelelahutusi. Sama ka vastupidiselt.

Kui me näeme kedagi, kes on saanud füüsiliselt viga, astub peaaegu igaüks meist ligi ja püüab aidata. Füüsiliste kannatustega on justkui kergem, et need hädad torkavad meile silma ja me ei jäta haiget saanud inimest tähelepanuta. Mida aga teha siis, kui teisel inimesel on hingehäda või kui ta mõtted on tumedad?

Petmisest kiputakse rääkima enamasti lahterdades ja hukka mõistes. Üpris tavaline on uskumus, et petmine on untsu läinud suhte sümptom. Ometi petetakse oma partnerit nii heades kui ka halbades suhetes. Eelmises saates "Miks petetakse?" tuli juttu sellest, et petmise motiivid võivad olla väga erinevad.