Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Vaiko Hansson, kelle missiooniks on inspireerida organisatsioone leidmaks sügavam mõte oma eksistentsile ja pakkuda rohkem väärtust inimestele nende ümber. Ta on üle kümne aasta olnud erinevate meeskondade ja ettevõtete kultuuride arengu juures. Kogemus scrum kogukonna eestvedajana Skype’is ja mentorina Proeksperdis viis ta mõistmiseni, et iga muutus saab alguse mõtteviisi muutusest.  Nüüd on ta pühendunud tööriistade ja töötubade loomisele ning avalikule kõnelemisele, et aidata inimestel oma reaalsuses suurim võimalik hüpe teha. Vaikoga räägimegi, kuidas anda või leida oma tegevusele sügavam tähendus ning miks on just empaatia üks juhi olulisemaid tööriistu sellel teel. “Kui enamus ettevõtteid tunneb oma klienti üpris hästi ja oskab suhteliselt selgelt välja tuua, millist väärtust nad oma toodete ja teenustega klientidele pakuvad, siis taustal seda äri draiviv jõud on tihtipeale ikkagi see profiit. Kui küsida, et miks sa seda teed, siis vastusest kumab läbi, et soov on

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is an investment partner (Change Ventures) Yrjö Ojasaar who has been active in the start-up investment scene already for a decade. He consults technology ventures by finding leadership, advisors and financing for startup technology companies. Yrjö has advised with venture capital fundraising and negotiated many successful investments, including for companies like Fortumo, Pipedrive, Tahe Outdoors and others. He is also a coach and a mentor at various international accelerators and incubators, including European Innovation Academy (FRA), Startup Wiseguys (EST), Estonian Development Fund (EST). Yrjö sits on advisory and supervisory boards of several organisations, i.e. at the Prototron Fund. He is often lecturing at universities on topics involving entrepreneurship, strategic growth strategies, financing, etc. It was very interesting to exchange ideas with him about the grit, execution, vision, leadership, failures and many other

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on superviisor, coach ja koolitaja Kaidi Peets. Räägime Kaidiga coachingust nii ühe kui ka teise külje pealt. Kui Kaidi ise ütleb, et igast inimestevahelisest kontaktist võiksid jääda maha õnnelikumad inimesed, et iga kontakti järel võiksime tunda, et oleme sellest kokkupuutest kasvanud ja uut jõudu saanud, siis mina tundsin küll pärast meie vestlust, et mina sain meie kohtumisest hea inspiratsiooni- ja energialaksu. Aitäh :) “Mulle meeldib metafoor, mille ma kunagi ühelt Harvardi Ülikooli kursuselt ‘Immunity to Change’ kaasa võtsin. Me mõnikord seame endale mingid uued eesmärgid ja vajutame sellega nagu gaasipedaali – öeldes sellega endale selgelt, et nüüd on muutust vaja, et me tahame areneda ja me soovime teatud teemadega edasi liikuda. Kuid paradoksaalselt samal ajal vajutame teise jalaga pidurit ning me ei vii seda oodatud muudatust ellu. Me leiame mustmiljon erinevat ettekäänet või vabandust, miks me sellega ikkagi ei saa tegeleda. Nii nagu need uusaastalubadused, et

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töödisaini labori Vivic kaasasutaja ja koolitaja-konsultant Kaspar Kruup. Põrgatame Kaspariga mõtteid sellest, kuidas juhtimise kaudu muuta töö nauditavamaks, ja ehk seeläbi ka tulemuslikumaks. “Jah, töö peaks olema iseenesest äge. Ja kõik need nn töötajate kompensatsioonisüsteemid ja motivatsiooniskeemid ongi – nii nagu ka termin ütleb – kompenseerimine. Meil on selle kohta tavaks öelda, et ‘palun vabandust, et sul nii nõme töö on, siin on sulle kompensatsioonipakett leevenduseks! Anname sulle spordiklubi toetuse, anname sulle salatiteisipäevad, pinksilaua paneme kontorisse – anna meile ainult andeks, et su töö ise on nii nõme. Las me suhkrustame selle üle kõige muuga, mis ei puutu üldse sellesse, mida sa päevast päeva teed, aga palun anna meile andeks, et me ei suuda välja mõelda, kuidas seda asja teha ägedaks.’ Ja töödisaini point tulebki siin sisse, et äkki töö on ikkagi asi, mida on võimalik teha paremaks, meeldivamaks, põnevamaks, väljakutseid pakkuvamaks, vooseisu

My guests in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” are Dr. Ellen and Dr. Max Schupbach. Ellen and Max are internationally acclaimed coaches and facilitators working with various leaders, among others also with Fortune 100 leaders. They are co-founders of the Deep Democracy Institute; a think tank, training institute, consulting group and publishing venture. We met in a public place in Bangkok to talk about the subject of authentic leadership and the upcoming seminar on the same topic they are going to facilitate in Tallinn this April. I wanted to explore with Ellen and Max what does it mean to be an authentic leader and how does one start discovering their so-called true north? How do you start this journey of becoming an authentic leader? “You can argue that if you do things that are close to your deeper core and you are in tune with your deeper purpose why you are on this planet, then even if the outer success is not necessarily happening, it still allows you to go o

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kaasamispraktik Piret Jeedas. Ta on hariduselt andragoog, keda paelub erinevate arendus- ja loovprotsesside kavandamine. MTÜs Ruumiloojad tegutsedes on ta pühendunud kaasava juhtimise edendamisele nii Eestis kui ka kaugemal. Piretiga põrgatame mõtteid sellest, kuidas juhtimispraktika võiks välja näha läbi kaasava juhtimise vaatenurga. Märksõnad, mis mulle kõlama jäid olid: usaldus, uudishimu, märkamine ja kuulamine. Huvitav oli täheldada, et me alustasime juttu kaasavast juhtimisest, kuid üsna pea viis meid jutt hoopis pikemalt juhi iseenda arengu, kasvamise ja sisemise olemiseni laiemalt. “Juhi mõiste ümber on hästi palju rolliootusi ja see on ka see miski, mis pahatihti tekitab identiteedikonflikte meis endis. Meil on justkui mingi arusaam, kes juht peab kõik olema ja siis, kui sa järsku avastad ennast selles rollis ja sa pead hakkama täitma neid ootusi, siis see võib tähendada pidevat võitlust rolliootuste ja iseenda sisemise olemuse vahel. Loomulikult oleme me mõjuta

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Cleveroni müügi- ja teeninduse divisjoni juht Sten Argos. Sten on  eelnevalt töötanud erinevates Eesti suurettevõtetes nagu Omniva, Eesti Energia, Starman, EMT, SEB ja omab seeläbi kuhjaga mitmekülgset juhtimiskogemust. Sten avab oma nägemust, mida ta juhtimise juures oluliseks peab, samuti räägime mõned isiklikud lood tema juhiks kujunemise teelt ning lisaks viskame sekka ka mõned juhtimise tarkuseterad, mida hea kõrva taha panna. “Starmanis sain ma esimest korda ka päris nö juhi rolli, st siis inimeste juhi rolli. Eelnevalt olin ma küll protsesse juhtinud ja valdkonna eest vastutanud, kuid spetsialistist inimeste juhiks – sel ajal oli selle ametirolli nimi vist lausa teenindusdirektor – sain ma Peeter Kerni tiimis Starmanis. Ma mäletan nii hästi seda hetke, kui ma just algava juhina tahtsin muljet avaldada ja kaardistasin ära tohutu probleemide hunniku. Läksin siis Peetri juurde ja ütlesin, et näed selline olukord meil, et siin on nii palju asju jumala valesti; ise sea

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on lektor, koolitaja ja personaliuuringute teostaja Merle Tambur. Ta on mõned aastad tagasi lõpetanud Tartu Ülikooli doktorantuuri, kus tema doktoritöö teemaks oli “Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused”. Merle toetab juhte ning aitab meeskonnas luua positiivset ja usalduslikku töökultuuri; tema võtmeteemaks on töökiusamisega toimetulek ja selle ennetamine, samuti tööstress ja konfliktide lahendamine tööl. Merlega räägimegi, mis nähtus see töökiusamine siis on, millised on juhtimise ja töökiusamise ristumiskohad ning mis rolli juhid mängivad kogu selle teema käsitlemisel. “Juhi puhul, kes ise käitub oma meeskonna suhtes agressiivselt, kiuslikult või vaenulikult, võime hakata otsima põhjendusi tema juhtimisstiilile tema isiksuse seadmuses, seda vahest kuni sinnamaani välja, et leiame temas sotsiopaadi tunnuseid. A la ta ongi selline! Kuid me ei tohiks sellega kindlasti neilt ära võtta vastutust, mis neil juhtidena meeskonna ees lasub. See on ikkagi juhtim

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enesearengule pühendunud ettevõtja, muusik ning motivatsiooni ja külalislahkuse eest kõneleja Rain Tunger. Rain juhib Tallinna restoranide Rataskaevu 16, Väike Rataskaevu, Pegasus ja ÜLO teenindusmeeskondi, mis on muutunud kiiresti nii kohalike kui väliskülaliste suurteks lemmikuteks. Ühtlasi toimetab ta juba 12 aastat Raadio 2 saadet “Progressioon”, õpib omal käel kitarri, loob laule ning tegutseb ekstaatilise tantsu DJ-na. Rain räägib oma enesearengu teekonnast juhina ning selgitab oma juhtimispõhimõtteid. “Juhi peamine viis väärtust pakkuda on läbi enda isikliku eeskuju, sealhulgas olles ise teenindaja rollis. Kui ma varem teenindasin otseselt oma külalisi, siis aeg ja roll on mind sundinud natukene rohkem tahaplaanile tõmbuma, kuna juhitavaid meeskondi tuli juurde. Ja nüüd ma mitte ei teeninda oma külalisi, vaid teenindan oma meeskondi. Tegelikkuses ma näengi, et ma teenindan hommikust õhtuni kõiki. Alustades hommikul iseendast ja oma kehast – venitused, hingamisharj

On this episode of “Leadership is a Competitive Advantage” I have the former chief talent officer at Netflix – Patty McCord – on the line to talk about her book “Powerful: Building a Culture of Freedom and Responsibility.” (The book is shortly going to be published in Estonian – “Jõud: kuidas luua vabadusest ja vastutusest kantud töökultuuri” – as well.) During her 14-year tenure at Netflix, Patty found that people are far more engaged and productive when trusted and treated as responsible adults. As the “COO of Culture” at Netflix (this is how she actually calls herself), Patty was the driving force behind the company’s famous “culture deck” that outlines an operating principle based on high-performing employees who behave and reason like responsible adults. Tune in to find out how to create a culture of high performance in an organization. And – for those of you interested in getting more of Patty – I am really glad that Patty will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual confe

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kunagine tippvõimleja ja hetkel spordipsühholoogina toimetav Snežana Stoljarova. Snežana on hariduselt psühholoog ning spordipsühholoogiat on ta lisaks õppinud Rootsis Lundi Ülikoolis. Täna on ta Tallinna Ülikooli õppejõud ning tegeleb samuti sportlaste psühholoogilise nõustamisega erapraksises. Snežanaga räägimegi lähemalt, mis eristab tippsportlast keskpärasest sportlasest just psüühika poole pealt – ning mida on teistel sooritust nõudvatel valdkondadel õppida sellest just vaimse tugevuse ja psühholoogilise vastupidavuse külje pealt. “Kui sportlane läheb võistlustele, või ütleme ükskõik, kes meist läheb midagi olulist sooritama, ainult tulemuse eesmärgiga ehk keskendutakse pimesi ainult lõpptulemusele – sportlase puhul võib see tähendada, et ma pean kindlasti võitma või siis veel hullem variant sellest, et ma ei tohi kaotada –, siis selline eesmärgipüstitus on reeglina ebaefektiivne, kuna ta toob endaga kaasa liigseid pingeid. Need pinged tulenevad just sellest, et soo

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Valev Tõnisson. Valev omab pikaajalist finantsdirektori ja juhatuse liikme kogemust telekommunikatsiooniettevõttest Telia, täna on ta turvaettevõtte G4S Eesti finants- ja tugiteenuste direktor. Valeviga arutame, mis on juhtimises edutegurid ja kuidas olla juhina edukas. “Mulle endale tundub, et juhi kõige suurem ülesanne on selguse loomine – mis on see, miks organisatsioon on kokku tulnud ja mida me kesk-pikas perspektiivis peaksime saavutama? Tegelikult peaks iga inimene endalt iga päev küsima, et mis see on, miks ma hommikuti tööle lähen? Hiljaaegu küsisin ka inimeste käest, et miks nad hommikul tööle tulevad. Ja seda oli mingis mõttes isegi valus vaadata, et inimesed ei saa alustuseks isegi küsimuse olemusest päris hästi aru. Et mida sa küsid? Ma ju tulen tööle sellepärast, et ma saan palka siit. Küsisin siis veelkord, et miks sa just siia tuled? Palka sa võid ju mujalt ka samamoodi saada? Sellele küsimusele oli inimestel tegelikult väga raske vastata. Seetõttu ma arv

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on energiast pakatav särasilmne koolitaja Olga Meinson. Aastast 2000 kuni 2008 töötas Olga Vain&Partnerid koolitajana, viimased kümme aastat aga koolitab ja konsulteerib ta juhte omanimelise firma Meinson Konsultatsioonid OÜ alt. Enne koolitajaks saamist töötas Olga Hansapangas vanem-tellerina, investeerimiskonsultandina, teenindussaali juhatajana ning Tallinna kontorivõrgu müügijuhina. Mul oli siiralt hea meel võimaluse üle põrgatada Olgaga mõtteid selle üle, mis teeb ühest juhist eduka juhi. “Ma pean tunnistama, et ma olen näinud seinast-seina väga erinevaid juhte, kes kõik on saavutanud häid tulemusi. Ja öelda nüüd, et on olemas mingisugune valmis retsept isikuomadustest, a la näiteks, et need on need kolm olulist omadust, mis peavad edukatel juhtidel kindlasti olemas olema, siis ei, nii see ei ole. Kuid minu kogemus ja kindel uskumus on see, et kindlasti on üks edukate juhtide ühine märksõna – vastutus. Ehk kui inimene tahab olla hea juht, siis ta peab kõigepealt võtma

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tiit Paananen, tuntud vast esmajärjekorras kui Skype’i endine tegevjuht. Aastail 2005-2013 töötas Tiit Skype´is erinevatel ametikohtadel, millest viimased paar aastat Skype Eesti tegevjuhina. Viimasel kolmel aastal on Tiit toimetnud Pipedrive´i kvaliteedijuhina ning täna tegutseb juba pool aastat Eesti idufirmas Veriff arendusjuhina. Huvitav on vast ka teada, et lisaks tarkvara valdkonnale on Tiit seotud ka armastatud Põhjala õlle pruulimisega ning tegeleb kirglikult ka lendamise ning langevarjuhüpetega. Istusime Tiiduga Põhjala uhiuues õllerestoranis ‘Tap Room’ ning rääkisime muuhulgas juhi elutsüklist, juhtimiskultuuri olulisusest, äritegevuse tähendusrikkusest, nõudlikkusest ja usalduskrediidist, hirmust ja ebamäärasuse taluvusest, omanikutundest, lakkamatust kommunikatsioonist ning paljust muustki. “Põhiküsimus, millele töötajad peaksid organisatsioonis vastama, puudutab meie käitumise sügavamaid tagamaid. Soovitan kõigil igapäevaselt esitada endale üks lihtne küsimu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline juhtimiskonsultant ja –koolitaja Jari Kukkonen. Jaril on üle paarikümne aasta rahvusvahelist kogemust ettevõtjana, juhina, juhtimiskonsultandina ja koolitajana. Tema olulisemad koolitus- ja konsultatsioonivaldkonnad on seotud eestvedamise ja enesejuhtimisoskustega, protsesside tõhustamise ja efektiivsusega juhtimises, samuti strateegilise juhtimise ja tootlikkuse arendamisega. Jariga oli väga äge põrgatada mõtteid juhtimise olemuse üle erinevatest vaatenurkadest. “Nii nagu ma olen ka mõnede juhtide käest kuulnud, proovivad nad teha ennast mittevajalikuks. Mida see tähendab? Oma juhtimisefektiivsust käsitlevatel koolitustel annan sageli osalejatele sellise ülesande, et nad mõtleksid, milliseid küsimusi neilt juhtidena pidevalt küsitakse, milliseid otsuseid juhtidena nad peavad vastu võtma ja milliste muredega inimesed üldse nende poole pöörduvad. Vastustest koorub tavaliselt välja mitmeid asju, kus peitub võimalusi efektiivsemaks igapäevajuhtimiseks. Võtmeteem

Minu selle aasta viimaseks vestluskaaslaseks on endine teatrilavastaja ja tänane Eesti Vabariigi 100. juubeliaastapäeva korraldaja Jaanus Rohumaa. Läksin Jaanusega mõtteid põrgatama teemal ‘juht kui lavastaja’, aga vestlus kulges omasoodu erinevatele radadele. Juttu tuli muuhulgas lootusest, võlukunstist, jalgpallimängust, eestlusest, solidaarsusest, õnnelikkusest ja kannatlikkusest. Eks igaüks loob ise omad seosed juhtimisvaldkonnaga. “Lavastaja on võlur. See on viisakalt öeldud, sest kui sa tegelikult mõtled selle peale, et mida lavastaja siis teeb – ta kutsub mingi ringi inimesi kokku ja ütleb, et teeme nüüd ühe sellise asja, et kujutame ette, et me oleme midagi muud või keegi teine. Kujutame näiteks ette, et me oleme vot seal kääbikuorus ja oleme kõik kääbikud. Lisaks kutsume ühe seltskonna inimesi siia juurde ja ütleme, et ‘tere – meie oleme kääbikud’. Ja nemad ütlevad ka vastu, et ‘oo-ooo te oletegi kääbikud!’ Ja kui nüüd mõlemad osapooled rõõmsas usus elavad, et nad on kääbikud, kuigi nad meditsiinili

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks maailmakoristuspäeva ‘World Cleanup Day’ rahvusvahelise meeskonna loojatest Heidi Solba. Mind paelus väga see fenomen, mida Heidi koos oma mõttekaaslastega on suutnud ellu kutsuda. Kodanikuliikumise ‘Let’s Do It! World’ poolt loodud võrgustik korraldas septembris maailmakoristuspäeva üle 150-s riigis, mis koondas endaga miljoneid vabatahtlikke. Heidiga räägimegi, mis on see juhtimisvägi, mis selliseid mastaapseid ettevõtmisi aitab ellu kutsuda. “Alguse on meie liikumine saanud ideest, et maailm võiks olla puhas. Kui Eestis 2008. aastal toimus esmakordselt koristuspäev, siis sai jumekalt selgeks, et kodanikuühiskond ja kodanikud võivad ja suudavad tulla lahendama ühiskonnas tekkinud probleeme, mis muidu võtaks tohutult aega ja oleksid ülimalt keerukad lahendada. Miks see oluline on ja miks me seda üldse teeme? Minu kogemus ütleb, et täiskasvanud inimene teadvustab ja õpib läbi isikliku kogemuse, mitte läbi selle, et tal on A4 paberil midagi tarka kirjas või keegi on k

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel. Ansi on Omnivas alates 2006. aastast, mil alustas ettevõttes tööd logistikavaldkonna arendusjuhina. Enne Omnivasse tulekut on ta töötanud Silberautos ning Schenkeris. Vestluse käigus räägime Ansiga liidriks olemise olemusest, puudutame tema enda juhiks kujunemise teekonda, käsitleme meeskonnaliikmete värbamist ja tiimi moodustamise printsiipe ning samuti jagame paar nõuannet juhirollis edukamaks toimetamiseks. “Ma olen viimasel aja päris palju mõelnud sellele teemale. Et kui sa küsid, et mille eest juhile palka makstakse, siis mina ütlen, et selle eest, et asjad tehtud saaksid. Et juhtuksid need asjad, mis juhtuma peavad. Nii lihtne ongi. Ja kui seda veel natuke sügavamalt lahti mõtestada, siis liidrid on need juhid, kes panevad juhtuma just need asjad, mis muidu ellu ei saaks kutsutud – mis muidu ei saaks juhtuma. Ehk siis liidrile makstakse palka selle eest, et jõutaks ettevõttega sinna, kuhu muidu ei jõutaks; vastasel korral see