Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja Iglucraft’i asutaja Priit Kallas. Iglucraft valmistab Leies käsitööna omapäraseid ümara kuju ning laastudega kaetud väikemaju, kodukontoreid ning saunu. Samas on Iglucraft jõudnud väiksest Eestist suurele maailmakaardile, mille vast üheks kuumimaks looks on, et vutistaar David Beckham poseeris piltidel, kus ta iglusauna mõnusid nautis. 2021. aastal sai Priit aga pärjatud EY aasta ettevõtja tiitliga. Rääkisime Priiduga Iglucraft’i varsti juba kümneaastasest eluteest ja tulevikuambitsioonidest ning samuti kuidas Priidu enda ettevõtjaks ja juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud. “Me oleme Iglucrafti brändi ja loo üles ehitamisel lähtunud eelkõige sellest, et inimesed ei osta asju ratsionaalsete väärtuste alusel, vaid ostetakse ainult ja ainult emotsioone. Küsimus taandubki sellele, kuidas neid emotsioone luua ja paketeerida. Meie viis neid emotsioone paketeerida toetub Carl Gustav Jungi arhetüüpide käsitlusele, ja täpsemalt mõttetarga arhetüübile. Kui mul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Häirekeskuse juht Kätlin Alvela. Kätlin on avalikus sektoris juhi ametit pidanud ligi 20 aastat. Ta jäi mulle silma juba siis, kui eelmisel aastal selgusid konkursi “Parim juht 2022„ finalistid. Jällegi köitis ta mu tähelepanu, kui ühel pühapäeval jäin teda kuulama saates „Hommik Anuga“, kui ta uhkusega oma tätoveeringutest rääkis. Mind hakkas huvitama, kes on see eriline tippjuhist naine, kes veel sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Kätliniga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma olen hästi tugevalt erinevusi ja inimlikke erisusi tolereeriv juht. Tihtipeale kasutatakse seda hoiakut ka nö loosungina – justkui see on midagi, mida oleks õige öelda – et me kedagi ei diskrimineeri. Minu jaoks aga see ei ole sõnakõlks, minu jaoks on see väga sügav sisemine veendumus. Meil kõigil on õigus olla eriline. Ütleme selline kõikvõimal

On this episode of “Leadership is a Competitive Advantage” I have an expert on connecting the dots between organizational life and the application of AI – Elin Hauge – on the line to talk about the future role of leaders as exception makers in an AI era. Elin argues that despite AI's capabilities, leaders must focus on human-centric decisions, especially in situations where AI lacks empathy or understanding of nuanced human contexts. Tune in to find out how future leaders need to make exceptions to AI-driven decisions that don't align with human values or needs. And – for those of you interested in getting more of Elin’s wisdom – I am really glad that she will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual conference next spring as one of the keynote speakers. "We often talk about leaders as decision-makers. Moving forward, we will need to think more of leaders as exception makers because some decisions will have to remain strictly human. AI’s algorithms will help us optimize a lot of

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Inbank’i kaasasutaja ja tegevjuht Priit Põldoja. Priidu juhtimistaust on paljuski seotud Hansapangaga, kus ta kasvas tippjuhiks ning viimati töötas Hansapank Eesti juhi positsioonil. Viimased 13 aastat aga on Priit koos Jan Andresooga arendanud Inbank’i, mille nad 2010. aastal koos asutasid. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Priit selline on. Nii istusimegi Priiduga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Mul on üks oluline iseloomujoon, mis võib aeg-ajalt olla ka kergelt häiriv, aga minu jaoks on tähtis standardite seadmine. Ma arvan, et juhina on tähtis, et sa hoiad sellist ühtset nõudlikku mõõdupuud üleval. Ma olen nõudlik nii enda suhtes ja ma nõudlik ka teiste suhtes. Nii nagu spordis, saad sa heaks siis, kui sa kõvasti harjutad ja suudad surve all tulemust teha. Aga kahjuks ei ole alati nii, et kõik seda iseenesest mõistavad. Kui

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on rahvusvahelise IT, andmesüsteemide ja disainiettevõtte Solita Eesti juht Märt Ridala. Märt on IT ja tehnoloogia valdkonnas tegutsenud pikalt, ka meie omavaheline kokkupuude on pärit juba MicroLinki ja Elioni ühinemisaegadest. Viimased kuus aastat aga on Märt arendanud ja juhtinud Solita Eesti meeskonda. Elu viis meid nüüd aastaid hiljem uuesti kokku ning meil oli väga mitmekesine ja hea vaibiga vestlus, kus mõnuga lobisesime juhtimise erinevatest keerdkäikudest. Nii arutlesime näiteks, kuidas hea mõte vältida riske muutub ühel hetkel piiravaks protsessiks või kontrollivaks komisjoniks, millest aasta pärast on juba võimatu lahti saada. Või siis, kuidas teha nii, et inimesed saaksid võimalikult palju ise otsustada, aga et oleks tagatud ka tegutsemisefektiivsus? Otsustusõiguse kontekstis arutlesime aga näiteks sellest, kui juhi vastus "aga vaata ja otsusta ise" tekitab tiimiliikmes pigem ebakindlust – kas siis oleks parem, kui raskeid valikuid teeks ikka keegi teine? Ühesõna

Minu seekordseks vestluspartneriks on RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran. Mikk on pikaaegse avaliku teenistuse tippjuhina töötanud erinevatel juhtivatel töökohtadel Kaitseministeeriumis, sh nii asekantsleri kui ka kantslerina, ning samuti Välisluureameti peadirektorina. Nüüd aga juba aasta jagu toimetab ta RMK juhina. Elu on meid Mikuga varasemalt põgusalt kokku viinud ja ta on mulle alati jätnud ülisümpaatse ja üliintrigeeriva mulje. Mind hakkas huvitama, kes on see mees. Nii istusimegi Mikuga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma arvan, et tippjuhi puhul, kui ta tuuakse organisatsiooni juhtima, oodatakse temalt, et ta esmajärjekorras hoiaks suurt strateegilist pilti. Juhilt oodatakse strateegia ülevaatamist või uue strateegia kujundamist; ja ka seda, et valitud strateegia päeva lõpuks saaks ellu viidud. Ma olen kõrvalt näinud ka juhte, kes nagu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach, koolitaja ja superviisor Liisa Raudsepp, kes igapäevaselt toimetab konsultatsiooniettevõttes Tripod. Mind tõmbas Liisaga vestlema, sest ta uuris oma värskelt kaitstud magistritöös, kuivõrd tulemuslik on coaching, millest see õigupoolest sõltub ja kuidas mõtestavad seda temaatikat enda jaoks Eesti personalijuhid ja coachid. Mind on ammu intrigeerinud, kuidas hinnata coachingu tulemuslikkust; kui see teema ka Sind kõnetab, siis kuula ikka ja saame koos selgust juurde! “Praegu on tõesti nö coachingu buum, see teema on popp ja tavaarusaamine on, et igaüks võiks kindlasti seda kogeda; parem juba, kui ta seda ka õpib; veel parem, kui ta seda ise igapäevaselt rakendab! Me elame sellisel ajal praegu ja ma kindlasti ei taha öelda, et selles poleks oma tõetera sees; vastupidi, coaching on ka uuringute kohaselt väga potentsiaalikas lähenemine. Põhjus on lihtne, ta arvestab eeskätt inimese sisemise motivatsiooni teguritega – autonoomia kasvatamine, pädevuse tõstmine, kuuluvus

I am honored and grateful to bring you guys my next podcast episode with a Finnish philosopher/ organizational researcher Frank Martela. Frank is a really fascinating guy. He is a cross-disciplinary researcher with PhDs in both philosophy and organizational research. His research interests lie at the intersection of the basic human psychological needs, the question of meaning in life as well as the possibilities of adaptive and non-hierarchical organizing. Besides numerous academic articles in top notch international scientific journals, he has also published a book called “A Wonderful Life: Insights on Finding a Meaningful Existence” (the book is available in Estonian as “Imeline elu”). Currently Frank is a faculty member at Aalto University, he is also one of the co-founders and chairman of the board of Filosofian Akatemia Oy. I really enjoyed the conversation – hope you do as well! “If we are talking about the various organizational structures and the designing of the organization in general, then all the

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Utilitas Tallinn ja Utilitas Eesti juhatuse liige Lauri Lugna. Lauri on pikaaegse avaliku sektori tippjuhina varasemalt töötanud muuhulgas siseministeeriumi kantslerina, peadirektori asetäitjana maanteeametis ja juhatuse esimehena Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Lauri selline on. Nii istusimegi Lauriga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Juhi rollis on hästi oluline luua organisatsiooni kui terviku vaates selgust. Kui organisatsioonid kasvavad suuremaks kui kümme-viisteist inimest, hakkab reeglina nende toimivusse tekkima keerukusi. Üksused hakkavad toimetama igaüks rohkem oma eesmärkide kallal, üksuste sees kujunevad välja mikrokultuurid ja organisatsiooni kui terviku vaade võib kaduma minna. Olen varasemalt kohanud olukordi, kus üksused hakkavad organisatsiooni sees jõuliselt oma asja a

Mis on kahe isejuhtimise mudeli – holakraatia ja sotsiokraatia – omavahelised seosed? See on küsimus, mis meid jälle mu hea sõbra ja mõttekaaslase Paul Vahuriga kokku tõi ning millele me üheskoos käesoleva episoodi käigus püüame ka vastuseid anda. Kuulake ikka ...

Listen to my new episode with Ted Rau where we discuss sociocracy as a governance model relying on self-management and consent-based decision-making. Ted is an advocate, trainer and consultant for self-governance and his main focus is sociocracy. After his PhD in linguistics and work in academia, he co-founded 'Sociocracy For All' and spends his days consulting, teaching and leading the organization as an executive director. He is a co-author of multiple books on self-governance, 'Many Voices One Song' (2018) and 'Who Decides Who Decides' (2021). In a few weeks he will publish a brand new book called ‘Collective Power. Patterns for A Selforganized Future’. “For me, the personal development and growth within the sociocratic community boils down to how to be a self-responsible human being. How do I say ‘yes’ and mean ‘yes’? How do I say ‘no’ and mean ‘no’? How to be clear about what my boundaries are? In sociocracy we basically learn to object but also learn to say, ‘yeah’, whatever, that works for me. Do it,

Minu seekordseks vestluspartneriks on Thermory tegevjuht Simmo Soomets. Thermory on termopuidu ja termopuidust toodete valmistamisega tegelev Eesti ettevõte, millel on Eesti omanikud ja kes on oma valdkonnas maailma tipp. Simmo on Thermory kontserni juhtinud viimased neli aastat; varasemalt on tal pikaajalised juhtimiskogemused mitmetest rahvusvahelistest ettevõtetest, millest viimane oli Rootsi tootja Sveba-Dahlen. Mind hakkas huvitama, kes on see mees, kes sellist ägedat ettevõtet eest veab. Nii istusimegi Simmoga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu tegutsemise üks kõige olulisemaid aluseid on headus. Ma olen aastaid tegelenud teadlikkuse kasvatamisega, mis on aidanud tuua esiplaanile selle, et loodus ja üldse elu laiemalt on oma olemuselt neutraalne, kergelt positiivne, kergelt heatahtlik. Ja kui nüüd tuua see neutraalsus ja positiivsus teadlikult esiplaanile, siis see kõik

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Bercman Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Mart Suurkask. Tallinna börsi alternatiivturul First North noteeritud tehnoloogiaettevõte Bercman Technologies on seitse aastat vana ettevõte, mis on peamiselt tuntud oma nutikate ülekäiguraja lahenduste poolest, kuid täna tegeleb ettevõte laiemalt erinevate omatoodete arendamise ja müümisega. Mind on juba mõnda aega paelunud, mis mees see Mart selline on ja kuidas ta sellise ettevõtte on üles ehitanud. Nii istusimegi Mardiga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema ettevõtjaks / juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Visioon on nagu tööriist, mis loob selguse, kuhu me lähme ja mida me siin üheskoos teeme. Regulaarselt visiooni lahti mõtestades ja meelde tuletades saab see meie kõigi tegevuse ühisosaks. Ja kui organisatsioon suudab sellega resoneeruda, siis annab see inimestele toetuspunkti, mille suhtes saavad nad ka iseseisvalt võtta otsuseid v

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Juhtimine kaitseväe kontekstis on mind alati paelunud; eriti muidugi viimased aastad, kui see teema ka üha teravamalt meie igapäevaelu mõjutab. Ma olen tänulik, et sain Martiniga tunnikese vestelda, teda natukene tundma õppida ja tema teenistuskogemusele tuginedes juhtimise üle arutleda. “Ma arvan, et juht peab aru saama, mis on tema organisatsiooni ja tegevuse eesmärk ning mis on talle antud ressursid nende eesmärkide saavutamiseks. Juhina on sulle antud ressursid, sealhulgas inimesed, mida sa pead oskuslikult rakendama, et soovitud eesmärgini jõuda. Inimkeskne juhtimine kõlab küll väga hästi, aga ma arvan, et seda on ka valesti mõistetud. Minu jaoks tähendab inimeste juhtimine ikkagi seda, et sa rakendad olemasolevate inimeste omadused parimal moel organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Sellepärast ma arvan, et juhtimine ei ole mitte midagi muud kui üks ressursihaldus ja pedagoogika. Näiteks inimeste määramisel järgmisele ame

Käesolev podcasti episood on jälle veidi teistsugune. Seekord arutlen isekeskis valjult väärikuse teemal. Mind on väärikus kui nähtus kogu aeg paelunud ja praegu tundus paras aeg oma selleteemalisi mõtteid selgemaks rääkida. Usun ja loodan, et saate siit ise ka inspiratsiooni väärikuse teadvustamiseks ja mõtestamiseks. “Mulle on alati olnud sümpaatsed inimesed, kes on väärikad; kuigi ma ei ole pidanud seda nähtust kunagi lahti seletama, mis see siis ikkagi on, mis nende inimeste juures mind paelub. Ja ma olen viimasel ajal hakanud üha rohkem ja rohkem sellele teemale mõtlema, see on kuidagi pinnale kerkinud. Et mida see siis ikkagi tähendab, kui sa mõne inimese kohta ütled, et ta on väärikas või et temast õhkub väärikust? Mis see siis on, mis teeb ühest inimesest sellise, kelle kohta me võiksime öelda, et ta on väärikas inimene? Kõige esimene tunnus, mis võib-olla minu jaoks väärikust iseloomustab, on teatav selline selge enesetaju, mida iseloomustab hea kontakt nii välisreaalsusega kui ka iseenda sisemise o

It was an honour and real pleasure to chat an hour with Elisabet Sahtouris, a renowned evolution biologist and futurist who is exploring the relevance of biological systems to organizational design in business, government and globalisation. She currently holds the Elisabet Sahtouris Chair in Living Economies at the World Business Academy, Santa Barbara, California and is a Professor in Residence at Chaminade University, School of Business & Communication, Honolulu, Hawaii. Her books include “A Walk Through Time: From Stardust to Us”, “Biology Revisioned” (co-authored with Willis Harman), “EarthDance: Living Systems in Evolution”, and “Gaia’s Dance: The Story of Earth & Us”. Elisabet is currently visiting Estonia, speaking at many venues and events (the complete list of the speaking engagements can be found on the Gaia Akadeemia webpage). “Caterpillars chew their way through ecosystems leaving a path of destruction as they get fatter and fatter. A caterpillar can eat up to three hundred times its own weight i

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord arutlen selle üle, kuidas meie lugu iseendast mõjutab coachingu protsessi. Mõtisklen valjult, kuidas meie endi loodud pilt iseendast, sh enesekohased uskumused, hoiavad meid coachingus tagasi liikumast oma soovitud elu suunas. Lisaks intrigeerin ja kergelt õrritan kuulajaid, pakkudes välja, et ära siis ole sina - ole hoopis keegi teine -, kui su tänane mina-pilt ei toeta soovitud tulevikunägemust! “Ei ole harv juhus, kui suure hurraaga alustatud coachinguprotsess takerdub, kuna coachitava senine lugu iseendast hoiab teda tagasi. Põhiküsimus on, kuidas kujundada enda kohta lugu, mis päriselt toetaks sinu poolt soovitud elu loomist? Aga mis siis, kui sa ei oleks enam sina? Kõlab kreisilt, eks. Mis siis, kui sa saaksid olla keegi teine? Mis siis, kui sa saaksid tegelikult valida, kes sa oled? Ja see valik ei toimu mitte ratsionaalselt pelgalt selle üle mõeldes, vaid see valik toimub tegelikul

Minu seekordseks vestluspartneriks on Fractory kaasasutaja ja tegevjuht Martin Vares. Fractory eesmärk on muuta tööstus jätkusuutlikumaks pakkudes pilvepõhist tootmisplatvormi teenust. Sisuliselt ühendab Fractory hankeinsenere tootmisettevõtetega, võimaldades platvormi kaudu ligipääsu laiale valikule tootmismeetoditele ning -võimekustele laias maailmas. Martin on pärjatud Aasta Noorettevõtja 2021 tiitliga ning valitud ka prestiižesse Forbes 30 under 30 nimistusse. Mul õnnestus näpsata tunnike Martini kiirest graafikust, et natuke paremini mõista, mis mees ta õigupoolest on, mis on tema senise eduloo taga ja mida meil sellest kõigest kõrva taha panna oleks. “Mind motiveerib nö professionaalne laiskus. Tüütute tegevuste puhul mõtlen välja lahenduse, mis need minu eest ära teeb. Üldiselt ma tekitan sellega endale tööd rohkem juurde, aga see on minu jaoks põnevam.” – Martin Vares Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tippsõudjast olümpiamedalist Allar Raja. Allar on sõudmisega tegelenud 1995. aastast ning oma ligemale 25-aastase sportlaskarjääri jooksul saavutanud lisaks Rio olümpiamängude pronksmedalile neljal korral ka Euroopa meistrivõistluste kuldmedali. Olen veendunud, et tippsport on (enese)juhtimisele hea metafoor ning Allari käest tahatsingi uurida, mida tuleb teha, et edu saaks harjumuseks. “Kui me sportlastena paneme endale näiteks eesmärgiks tuua ära olümpiamängude kuldmedal. Ja see mõtteviis sinna taha kujuneb selliseks, et ma luban endal olla õnnelik ja rahul alles siis, kui ma saavutan selle kuldmedali. Et senikaua ma rassin tööd teha ja pingutan ninast veri väljas. Kuid sellega võib aga kaasneda see, et sa võtad kogu sellest protsessist naudingu välja. Jääb järele vaid selline rutiinne must töö, mida sa ei luba ega oska enam nautida enne, kui oled lõppeesmärgi saavutanud. Paradoksaalsel moel võib aga juhtuda see, et kui sa saavutadki siis selle kuldmedali ja arvad, et

Meie eelmise episoodi vestlus Sergeiga jäi liiga lühikeseks. Nii saimegi uuesti kokku ja salvestasime käesoleva jätkuepisoodi. Kuulake ikka ...