Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

My guest in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Friederike Fabritius, a leading expert in the field of Neuroscience of Leadership (Neuroleadership). She has been trained at the Max Planck Institute for Brain Research, then she continued her career as a management consultant at McKinsey. Friederike now applies her unique expertise in neuroscience and business to leadership consulting. She is a co-author of the highly acclaimed book called "The Leading Brain: Powerful Science-Based Strategies for Achieving Peak Performance". As an executive coach, leadership consultant, author and keynote speaker, she has been working with various organisations and top executives using solid scientific findings from brain research to develop new methods and practices for leadership development. I am really glad that Friederike will join us at the Estonian Human Resource Management Association's annual conference this spring as one of the keynote speakers. "When it comes to peak perf

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks innovatsiooni ja ettevõtliku vaimu eestkõnelejaid Alar Kolk. Ta on tuntud oma märkimisväärse panuse poolest Eesti ettevõtete innovatsiooni ja rahvusvahelistumisse. Muuhulgas on ta olnud üks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse visionääre ja juhte, töötanud Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina ning alates 2011. aastast on ta Euroopa Innovatsiooniakadeemia president. Alar on koolitanud ja nõustanud innovatsiooni, ärimudeli, digitaliseerimise jms. teemadel. Tänu oma tugevale tehnoloogiavaldkonna ja innovatsiooni taustale räägimegi temaga tarkustest ja kogemustest, millest on kasu ettevõtetel, kes soovivad oma ärimudelit uuendades kasvada ja laieneda uutele turgudele. “Me oleme kõikidest näidetest nii Euroopas, Californias kui ka mujal maailmas näinud, et innovatsioon muutub edukaks siis, kui seda veavad eest ettevõtete juhid. Intrigeerivalt võiks öelda, et see nõuab, et paljud Eesti ettevõtted tuletaksid endale uuesti meelde ettevõ

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitme sõltuvusega elus edukalt toime tulnud teadliku muutuse kunsti praktiseerija Aigi Vahing. Aigi on lisaks oma ärijuhtimise alasele haridusele õppinud ka näitlemist. Ta on juhtinud telesaateid, näidelnud filmis, kirjutanud raamatuid ja teinud ajakirjaniku ning turundus- ja kommunikatsioonijuhi tööd. Viimased aastad on ta peaasjalikult tegelenud teadliku enesemuutmisega. Aigi on läbinud Ingvar Villido juhendamisel Teadliku Muutuse Kunsti kursused ning Babaji kriya jooga I ja II astme pühenduse Lilleorus. Sõltuvustest paranemisest on ta kirjutanud ka autobiograafilise romaani “Valik”. Täna on ta aktiivne Lilleoru kogukonna liige ning Teadliku Muutuse Kunsti kursuste läbiviija. Vestlus viib meid põnevale teekonnale eneseteadlikkuse- ja muutmise kunsti juurde. Aigiga räägimegi lähemalt töösõltuvusest – tema isiklikest kogemustest ja praktilistest avastustest, kuidas teadliku muutuse kunsti universaalsete tehnikate abil sõltuvusega toime tulla. “Minu enda kogemuse põhjal v

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks Eesti koolitusmaastiku pikaajalisi suurtegijaid Mati Sööt. Ta omab üle 25-aastast rahvusvahelist koolitajakogemust ning juhtimis- ja personalitöö konsultandi praktikat. Mati on psühholoogiaharidusega juhtimiskonsultant ja coach, kes on nõustanud ja koolitanud juhte peaasjalikult muudatuste juhtimise valdkonnas. Ta on töötanud psühholoogina, personalidirektorina ja tippjuhina nii era- kui avalikus sektoris. Täna toimetab ta ettevõtte Change Partners meeskonnas koolitaja, konsultandi ja partnerina. “Kui me räägime muutustest organisatsioonis, siis ega asjad ju ei muutu, muutuda saavad ja muuta saavad ennast ikkagi inimesed. Muutuda saavad inimestele omased käitumised ja tegutsemisviisid, mille tulemusena pikas perspektiivis võib ümber kujuneda ka kogu organisatsioonikultuur, s.o. harjumused ja tavad, kuidas ettevõttes asju tehakse. Päeva lõpuks ongi kõige olulisem ettevõtte kultuur, mis võib meid oma tegemistes, kas siis toetada või hoopis meile vastu töötada. Küsimus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on energiast pakatav ja alati naerusuine TransferWise’i personaliarhitekt Kairi Pauskar. Kairi on IT hariduse ja töökogemusega personalivaldkonna ekspert, kes on viimase kolme ja poole aasta jooksul aidanud TransferWise’il edukalt kasvada ca 60-st inimesest üle 800-pealiseks rahvusvaheliseks meeskonnaks. Ja seda kõike säilitades ettevõtte asutajatele omane start-up’ilik organisatsioonikultuur. Kairiga räägimegi, millist idufirmale omast juhtimiskultuuri Transferwise’is kultiveeritakse ning miks on kõige aluseks soov teha mõtestatud asja, mis päriselt aitab klientidel elus paremini toime tulla. “This isn’t not just a job; we’re a revolution! See on meie esimene põhiväärtus TransferWise'is, mis kirjeldab kõige enam seda, et TransferWise on koht inimestele, kes otsivad tähendusrikast tööd. See pole mugav üheksast viieni töö, kus päevast-päeva mingeid etteantud ülesandeid ära teha, vaid me oleme siin selleks, et üheskoos kutsuda ellu muutus finantsmaailmas. Meid ühendab soov mu

Linnar Viik on õppejõud, ettevõtja ja juhtide nõustaja tehnoloogia rakendamisel ühiskonna huvides. Kõige olulisema osa Linnari tähelepanust on alati võtnud innovatsioon ja selle juhtimine - uute ideede kasutusse võtmine, seda nii ettevõtluses kui ka riigijuhtimises. Õppejõuna töötab Linnar Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, ettevõtjana on ta Mobi Solutions ja Pocopay kaasasutaja ning nõustanud mitmeid suuremaid organisatsioone innovatsiooni juhtimises. Räägimegi temaga, mida tähendab innovatsioon organisatsiooni kontekstis ja kuidas innovatsioonikultuuri ettevõtetes üha rohkem soodustada. “Küsimus, kas juhile makstakse palka ka innovatsiooni eest, võrdub tihtilugu ka intrigeeriva vastuküsimusega, kas juhile makstakse ka eksimuste eest. Innovatsioon ehk see, et mul on uus idee, mida ma tahan hakata organisatsioonis rakendama ja kasutama, viitab tõenäoliselt sellele, et ma ei ole seda varem teinud ja tõenäoliselt on see uus ka minu organisatsiooni jaoks. See omakorda tähendab, et tõenäoliselt on selle idee raken

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks edukamaid naisstart-uppereid, Funderbeam’i asutaja Kaidi Ruusalepp. Funderbeam pakub maailmas ainulaadset alternatiivset kauplemiskeskkonda, kus start-up ettevõtted saavad kaasata investoreid, ja vastupidi – investoritel on võimalus leida endale meelepärane idufirma investeerimiseks. Vähetäthis pole ka fakt, et läinud sügisel kuulutati konkursi European FinTech Awards raames parimaks Euroopa finantstehnoloogia ettevõtteks just Funderbeam. Samuti on Kaidi viimasel kahel aastal ära märgitud Euroopa ühe mõjukama idufirmade blogi 'EU-Startups' 50 edukaima idufirma naisjuhtide edetabelis. Enne Funderbeam’i asutamist oli Kaidi paljudele tuntud ka Tallinna Börsi juhina ning sellele eelnevalt veel ka digiallkirja seaduse väljatöötamise eestvedajana. Kaidiga räägimegi juhtimiskvaliteedi mõjust idufirmade edukusele. Tõdeme, et juht ei juhi mitte tulemusi, vaid eelkõige ikkagi inimesi, ja tulemused tuuakse koju ikkagi meeskonna poolt. “Idufirmade edu põhikomponent number

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on inimlikkuse ja inimeseks olemise õpilane Kaidi Laur. Kaidi on joogaõpetaja, terapeut, blogija ning lisaks ka joogastuudio kaasomanik ja turundusjuht. Samuti on ta avaldanud raamatu “Hingest rahul: viisid, kuidas endaga rahu teha.” Kaidiga arutlemegi juhtimisest, inimestest ja elukvaliteedist laiemalt püüdes leida tarkusekillukesi, et seda kõike paremini mõista. “Joogaõpetajana olen aru saanud, mida tähendab liidriks olemine. Sul on joogas alati inimesi, kes on sinust kui joogaõpetajast mingil moel paremad. Võib-olla on nad füüsiliselt andekamad — näiteks painduvad paremini, suudavad hoida mingit rasket poosi paremini. Või on neil rohkelt teadmisi näiteks asendite sanskriti keelsetest nimedest. Mis iganes see ka ei oleks, sul on alati keegi saalis, kes on mingis nüansis sinust kui joogaõpetajast parem. Ja nüüd, olles seal saali ees õpetajana, tekib küsimus: mida mul siis on neile kõigile omalt poolt anda? Mis on see minu väärtus seal saali ees õpetajana? Ma olen aru saanu

My very special guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Dan Brulé, a world renowned pioneer in the field of breathwork. He has been studying, practicing and teaching breathing techniques for more than 40 years. He is a master of Prana Yoga (The Hindu Science of Breath) and of Qigong (Chinese Medical Breathing Exercises). Dan is the author of several books: “A Formula for Transformation”, “The Principles of Breath Therapy”, “Zen and the Art of Breathing”, “Stress and Breathing”, “A Brief Introduction to Chinese Medical Breathing Exercises”, “The Art and Science of Breathwork”, “Spiritual Breathing”, and the latest book being “Just Breath” (it will be published in Estonian next spring). His fascination with the power of the breath began in 1970, when as an x-ray technician at the hospital he recognized the differences of how patients took and held their breaths while getting their chest x-rays done. This experience sparked a deep interest in breathing that continued thr

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Kui viimased kaheksa aastat on Taavi olnud Eleringi juhi rollis, siis sellele eelnevad kaheksa aastat kuulusid poliitikale. Tal oli võimalus poliitikas oldud aja jooksul juhtida nii Riigikogu suurimat fraktsiooni kui erakonda, töötada rahandusministri ja Riigikogu aseesimehena. Enne poliitikasse siirdumist töötas Taavi riigiametnikuna Rahandusministeeriumis. Ta on osalenud ka paljude riigi enamusosalusega äriühingute nõukogude töös. Täna aga räägime sellest, mis asi see juhtimine siis Taavi mätta otsast vaadatuna ikkagi on ja kus ta juhtimiskvaliteedi kasvu kõige enam näeb. “Me näeme igapäevaselt seda, et juht tegeleb juhtimisega siis, kui kõik muud tööd on tehtud. Ta peab esmalt ikkagi ennast mingi valdkonna eksperdiks ja alles teisalt siis juhiks. Tuleb küll tõdeda, et eelkõige kehtib see keskastme juhtide puhul. Kui nüüd aga tulla minu põhisõnumi juurde, et juhi töö ongi eestvedamine, siis sellega tahan ma sisuliselt öelda se

My guest in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Professor David Clutterbuck. David is one of the international pioneers of coaching and mentoring. He brought the concept of structured mentoring programmes to Europe in the early 1980s and, with David Megginson, is a co-founder of the European Mentoring & Coaching Council, for which he is now a Lifetime Ambassador. Of his 70+ books to date, more than a third are in the field of coaching and mentoring. Currently he is a visiting professor in the coaching and mentoring faculties of Oxford Brookes and Sheffield Hallam. He has a post-graduate certificate in coach supervision and he is an external examiner at both Ashridge Business School and Cork University. David has also set up The David Clutterbuck Partnership together with a pool of highly experienced experts in coaching and mentoring. He works with individuals, teams and organisations to help them have the meaningful conversations they need, to bring about significa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimistreener ja -konsultant Hede Kerstin Luik. Hede on juba ligi 20 aastat igapäevatööks tegelenud inimeste hoiakute ja käitumise mõjutamisega, seda selle sõna kõige laiemas tähenduses. Tema baaskompetents on turunduse valdkonnast — omal ajal juhtis Hede üle 7 aasta Statoili turundustegevust, aidates Statoilil tõusta tugevaks turuliidriks. Hiljem on ta pidanud tegevjuhi ametit erinevates organisatsioonides. Kogemus teenindusorganisatsiooni, jaemüügiorganisatsiooni, loova meeskonna ja avaliku kultuurisuheteorganisatsiooni juhina koos pideva enesetäiendamisega on andnud talle põhjaliku ja praktilise vaate juhi eri rollidele. Täna viib Hede läbi meeskonnatreeninguid ja teeb juhtidega individuaaltööd erinevates valdkondades, millest käesolevas vestluses keskendume just juhi otsustamiskompetentsidele. “Laias laastus võib otsustamise jagada kahte suuremasse kategooriasse: ühelt poolt kasutame siis sellist analüütilist ja kaalutlevat otsustamisviisi ning teisalt intuitiivset

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor ja haridusuuenduse tippkeskuse üks eestvedajaid Mati Heidmets. Mati on olnud Tallinna Ülikooliga (endise Tallinna Pedagoogikaülikooliga) seotud juba 1980. aastast. Muuhulgas oli ta aastaid ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan ning viis aastat ka ülikooli rektor. Julgen väita, et tema on see mees tänu kellele said pikalt kestnud ideelised linnalegendid Tallinna Ülikoolist 2005. aastal reaalselt tegelikkuseks. Matiga räägimegi, mis teeb ühest juhist päris liidri. “Minu arvates on juhi kõige suurem ülesanne tegelikult välja mõelda, mida sellel organisatsioonil tulevikueduks kõige rohkem vaja on. Kui juht asub organisatsiooni etteotsa, siis tal peab endal olema mingi selge arenguidee. Seda tüüpi juhti, kes kutsub inimesed laua taha ja küsib, mida ma siis nüüd tegema peaks, ma arvan, et ei ole vaja. Juhil peab olema oma peas mõte, mida ta soovib oma rollis oldud aja jooksul ellu viia. See tähendab seda, et juhil tuleb hoomata la

This is a special episode of my podcast “Leadership is the Competitive Advantage.” I am really happy to host my first English-speaking guest Julie Diamond. Julie is an international executive coach and leadership consultant who has a huge passion for understanding the phenomenon of power. She is an author of three books, the latest being Power: A User’s Guide (soon available also in Estonian!). I am grateful for having this opportunity to talk to her about different aspects of power — how to use power to influence, impact and foster growth and change in the world around us. “One of the things that has always puzzled and fascinated me is how quickly people sink into the feelings of being disempowered. Something happens to you and you suddenly feel deeply threatened which, in turn, causes your rank to drop. What I have discovered is that when we experience a momentary lapse into low rank, whether as a result of somebody criticising us in public, verbally attacking us or us being under a great deal of stress, i

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on strateegilise juhtimise eestkõneleja Eestis — Priit Karjus. Priit on ca 20 aasta jooksul nõustanud kümneid ja kümneid erinevaid ettevõtteid ja riigiasutusi strateegilise juhtimise valdkonnas. Ta on Ajutrusti asutaja ja juhtivpartner ning strateegilise juhtimise õppejõud EBSis. Tema sulest on ilmunud strateegilise juhtimise raamat "Strateegia audit. Läbimõeldud sõjaplaanid äris", millest on aastatega kujunenud Eesti ülikoolide strateegilise juhtimise õpik. Priiduga vestlemegi strateegiast, juhtimiskvaliteedist, ambitsioonikusest ja tema veendumusest, et edu on eelkõige kättevõtmise asi. “Kui me vaatame sportlasi, siis me näeme, et suhteliselt paljud jõuavad päris heale tasemele, kuid neid, kes jõuavad päris tippu, on ikka väga vähe. Ettevõtjate puhul kehtib täpselt sama loogika — neid ettevõtjaid, kes sellisesse mõnusasse äraelamise seisundisse jõuavad, on päris palju, kuid neid, kes tippu jõuavad, on jällegi vähe. Mind mingil hetkel lausa jahmatas Eesti ettevõtjate (eelk

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks tegijamaid naistippjuhte Katre Kõvask. Katre on Eesti toidusektorit edendanud 15 aastat, olles kuulunud Ösel Foodsi, Nordic Foodsi ja Premia Foodsi juhtkonda. Viimased ligi kaks aastat on ta eest vedanud Südameapteegi vankrit. Ja nüüd käesoleva aasta septembri keskpaigast asus ta äsja loodud AS Tere ja AS Farmi Piimatööstuse koondettevõtte juhatuse esimehe kohale. Katre on tippjuhiks välja kasvanud turunduse valdkonnast. Tema käe all on sündinud erinevad Eesti armastatud brändid, sh näiteks mahlabränd 'Aura', maailma eri paikadest pärinevate suppide bränd 'Maakera' ja jäätiste tootesari 'Eriti rammus'. Katrega räägime edukusest, usaldusest, värbamisest, eesmärgistamisest, vastutusest, kuulamisest — ja juhtimisest üldse laiemalt. “Kui korraks nüüd mõelda, mida see juhtimine tegelikult tähendab, siis ei ole ju vahet, kas me räägime suurettevõttest või väikeettevõttest — juhtimine oma olemuselt on ikka töö inimestega. Mina tunnen ennast eduka juhina nendel hetkede

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi. Ta on asutanud kommunikatsioonibüroo Powerhouse ning on seal toimetanud juhi ja konsultandina juba 17. aastat. Janekiga räägimegi, kuidas paremini kasutada kommunikatsiooni juhtimises. “Kui me räägime kommunikatsiooni olulisusest juhtimises, siis võiks ju lausa küsida, millega siis juht üldse tegeleb? Tal on ju ainult kaks põhitegevust: otsustamine ja kommunikatsioon. Põhimõtteliselt koosneb juhtimine ikkagi eelkõige nendest kahest dimensioonist. Kõigepealt info kogumine ja levitamine, mis moodustab siis esimese grupi tegevusi, ja siis selle info baasil otsuste tegemine. Minu arust seal ju muud ei olegi. Kui nüüd küsida, kuidas juhtidel nende oskustega on, siis utreeritult võiks öelda, et pooltel juhtidel, kes on ametisse saanud, mõttetöö korrastamise ja selgete sõnumite edastamise võime sisuliselt puudub. Räägime näiteks ministritest kui riigi tippametnikest. Kui sa ei suuda oma mõtteid adekvaatselt formuleerida, miks sa seda tööd si

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Tema kireks on mõista ajutegevust ning ta otsib vastust küsimustele: missuguste printsiipide abil on võimalik aju tööd kirjeldada ning kuidas võiks see teadmine meile kasulik olla? Ta on õppinud Berliini Humboldti Ülikoolis psühholoogiat ning teinud doktorikraadi Frankfurdis Max Plancki Aju-uuringute Instituudis. Jaan on käesoleval aastal välja andnud populaarteadusliku raamatu “Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust.” 2009. aastal ilmus aga tema sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud raamat “Tähelepanu ja teadvus”. Teaduse innuka populariseerimise eest on ta pälvinud ka riikliku tunnustuse. Räägime Jaaniga sellest, et aju pole loodud tänapäeva maailma ja informatsiooni-ajastu töötaja ees seisvate uuendusmeelsust nõudvate ülesannete jaoks. Kuna aga ajutegevust ja -olemust muuta ei saa, siis jagab Jaan meile soovitusi, kuidas tööviiside ja töökeskkonna kujundamise kaudu muuta aju efektiivsemaks töövahendiks t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on aukartustäratava intellektuaalse pagasiga koolitaja-coach Signe Vesso, kelle peafookus on muudatuste toetamine nii üksikisiku, tiimi kui ka organisatsiooni tasemel. Mõned märksõnad tema kohta: gestaltterapeut, NLP praktik, coach, superviisor, juhtimisteaduste doktor, 20+ aastat koolitajakogemust … Lisaks on Signe koos Kaupo Sauega kirjutanud ka raamatu "Õnnelik meeskond”, kus räägitakse, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja juhtidel õnnelike meeskondade kujundamiseks. Ise ütleb ta enda kohta, et on üliõnnelik, et saab iga päev toetada juhte coachingul baseeruva juhtimisstiili rakendamisel. Signega räägimegi, kuidas saaksid juhid ise oma töös rohkem kasutada neid teadmisi ja oskusi, mis terapeudid ja coachid praktiseerivad. “Miks on muudatusi nii raske ellu viia? Rääkides muudatuste ellukutsumisest, mis iseenesest on üks juhtimise olemuslikke tegevusi, siis sellega seoses tuuakse tavapäraselt kõige suurema takistusena välja töötajate vastupanu. See on juhtide sõnul peamin

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi. Maajat võib pidada organisatsioonikultuuri uurimise maaletoojaks Eestis ning ei ole liialdus väita, et ta on sel alal tunnustatuim akadeemiline asjatundja Eestis. Tema baasväljaõpe on psühholoogia valdkonnas ning peamine uurimisvaldkond, nagu juba mainitud, on organisatsioonikultuur ja ettevõtte põhiväärtused. Ta on ligi kümne õpiku autor ja kaasautor, milledest vast kõige tuntum on 2003. aastal tema sulest ilmunud ‘Organisatsioonikäitumine’. Olen Maajaga ühel nõul, et meie ettevõtete majanduslikud juhtimisväljakutsed saame lahendada eelkõige sotsiaalteadlaste toel, sest meie äride kasvupiirangud asetsevad väljaspool majandust. Sellest kõigest ja paljust muust temaga räägimegi. “Enne kui sa asud juhiks, mõtle läbi kolm asja, mida sa mitte kunagi ei teeks. Ole valmis selleks, et ühel hetkel langeb su ette valik, kus sa pead ütlema, et ma olen nõus kõike tegema, kuid kindlasti mitte seda. See on minu jaoks