Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskonsultant, koolitaja ja executive coach Marko Rillo, kelle põhiteemadeks on strateegia, innovatsioon ja mängulisuse rakendamine juhtimises. ​Tal on kogemused konsultandina nii EY-st, KPMG-st kui ka PricewaterhouseCoopers-st. Täna töötab Marko nii iseseisva juhtimiseksperdi kui ka EBS-i õppejõuna. Ise nimetab ta ennast veel 'paberitega legomängijaks' ehk ta on Eesti esimene sertifitseeritud rühmaarutelude moderaator LEGO© SERIOUS PLAY© meetodil. Samuti tegutseb ta sertifitseeritud (ICF) executive coach'ina. Ta on ka kahe raamatu autor: (1) 'Strategy Making During Ambidexterity Cycles' (doktoritöö) ja (2) 'Serious Work. How to Facilitate Meetings and Workshops with LEGO Serious Play method?'. Markoga räägimegi, kuidas mängu abil juhtimises edukam olla. “Mäng on kommunikatsioonivahend. Tavaliselt oleme harjunud sellega, et me kommunikeerime üksteisega sõnade abil, et me saame väljendada ennast verbaalselt. Lisaks vaatame veel üksteisele otsa ja kommunikeerime ka ki

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks naistippjuhte Monika Pramann Salu, kelle põhikompetentsiks on reorganiseerimine ja saneerimine. Tema juhtimisalane kogemus on mitmekülgne, mille kroonlehtedeks võib vast lugeda aastatel 2000 - 2003 läbiviidud muudatusi Eesti Lotos. Tema juhtimisel toodi äriühing välja ligi 5-miljonilisest kahjumist kasvavasse kasumisse ning juurutati organisatsiooni jätkusuutlikku arengut tagav juhtimissüsteem. Alates 2003. aastast on Monika nõustanud mitmeid organisatsioone reorganiseerimise alal nii Eestis kui ka välismaal, sh Minu Vara, Tallinna Ülikooli jt. Ta omab ka ärijuhtimise doktorikraadi ning tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid, viimati õppekirjandus ‘Ettevõtluse alused.’ Arutlemegi Monikaga juhtimiskvaliteedi üle reorganiseerimise vaatevinklist. “Muudatuste ja reorganiseerimiste juures on kahjuks tõesti alguses palju ebakindlust ja pigem isegi negatiivseid emotsioone. Aga kui on leitud lahendustee ja seda on hakatud sammhaaval edukalt ellu viima, siis minu soov

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle maailma tehnoloogiatalentidele tööd pakkuva idufirma Jobbatical asutaja ja juht Karoli Hindriks. Ta aitab kokku viia andekad IT inimesed oma oskuste ja reisisoovidega ning ettevõtted kiirelt arenevates tehnoloogiakeskustes, kus nõudlus talentide järele on järsult kasvanud. Märkimisväärne on, et eelmise aasta märtsis otsustasid USA ja Briti tippinvestorid paigutada Jobbatical’i kaks miljonit USA dollarit. Karoli on silma jäänud ka mainekale USA ärimaailma ajakirjale Forbes, kus käesoleva aasta augustis ilmus artikkel 30. Balti kõige innovatiivsemast ja edukamast ettevõtjast, kus teiste hulgas toodi välja ka Karoli ja Jobbatical. Räägimegi temaga töö kui sellise muutuvast olemusest ning sellega seoses esilekerkinud tuleviku juhtimisväljakutsetest. “Kui küsiti äsja koolipingist tulnud USA noorte käest, et mis on oluline sinu esimese töökoha valikul, siis nr. 1 teema, mida 92% kõikidest vastanutest välja tõid, oli see, et ‘it has to make a difference!’ Ehk see, millele

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on religiooni- ja suhtlemispsühholoog ning koolitaja Tõnu Lehtsaar, kelle võtmeteemaks on suhtlemisoskused. Tööalaselt on Tõnu olnud kogu elu seotud Tartu Ülikooliga ning pidanud mitmeid ameteid alates nooremteadurist kuni rektori kohusetäitjani välja. Täna töötab ta nii Alma Materis töötajate nõustaja-kaplani ametikohal kui ka omanimelises koolitusfirmas 'Tõnu Lehtsaare suhtlemiskoolitus'. Tõnuga räägimegi juhi suhtlemisoskuste ja juhtimiskvaliteedi vahelistest seostest. “Vahel tuleb elus ette niisuguseid lugusid, võib-olla nad kestavad hetke või mõne minuti, millest on õppida kogu eluks. Üks selline ülimalt õpetlik lugu juhtus ka ükskord minuga Kreekas, kui ma külastasin Thessaloniki arheoloogiamuuseumi sealse giidi, sellise keskealise daami, juhendamisel. Giid näitas odaotsi, münte, kiivreid — kõiki neid arheoloogilisi aardeid, mis siis maast oli kunagi välja kaevatud — ning rääkis neist tohutu vaimustusega, just nagu ta oleks eile õhtul need ise sealt maa seest välja ka

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tipptriatleet Marko Albert. Tänaseks on Markol käimas 20. triatloniaasta. Algselt ujumisega alustanud, on Marko triatloniga tegelenud alates 1997. aastast. Ta on saavutanud mitmeid prestiižeid kohti erinevatel triatlonidistantsidel, sh Hawaii Ironman World Championships’idel 13. (2011) ja 14. (2016) koha ning Frankfurtis Ironman European Championship’il 4. (2016) ja 7. (2017) koha. Sel aastal läheb ta Hawaiile jahtima kohta esikümnes, mis on ka tema üks olulisemaid sportlaskarjääri peaeesmärke. Markoga raudmeheks olemisest räägimegi. “Kõige valusam hetk ebaõnnestumiste seisukohalt oli Pekingi OM. Ma olin neli aastat mõelnud sellest ja teinud kõik selle nimel ning siis kuus päeva enne võistlust sain toidumürgituse, mistõttu minust ei olnud võistlusel asja. Võistlusele järgneval hommikul tõused üles ja mõtled, et mis nüüd!? Sellest üle saamine ikka võttis oma aja. Kuna ma läksin sisuliselt kohe peale seda oma esimesele kannakõõluse operatsioonile, siis mul ei olnudki midag

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti esimese eksklusiivselt tööandja turundusele spetsialiseerunud agentuuri Brandem asutaja ja juht Paavo Heil. Paavo on tööandja turunduse valdkonna tipptegija Eestis, kes aitab oma igapäevatöös ettevõtetel säästa tuhandeid eurosid ja tunde personali voolavuse vähendamise ja värbamisvõimekuse tõstmise kaudu. Paavoga räägime, kuidas juhtimiskvaliteedi kasvatamise ja seda toetava süstemaatilise tööandja turundusega on võimalik tõsta nii töötajate pühendumist ja sooritusvõimekust kui ka hoida kontrolli all ettevõtte palga- ja värbamiskulusid. “Konkurentsis talentide pärast võidavad need, keda töötajad tööandjatena väärtustavad kõige kõrgemalt. Tugeva tööandja brändi loomine algab tippjuhist, kuna ta on ettevõtte juhtimis- ja organisatsioonikultuuri — tööandja brändi tuuma — esmane kujundaja. Tugeva tööandja brändiga ettevõttes on töötajad nõus tegema tööd märkimisväärselt madalama palga eest ja suurema pühendumusega. Samuti on tugeva brändiga tööandjal tööjõu voolavus vä

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on #Estonianmafia wall of fame idufirma Testlio kaasasutajast energiapomm ja evangelist Kristel Kruustük. Testlio on Eesti üks silmapaistvamaid idufirmasid, mis tegeleb mobiilirakeduste testimisega. Nad on suutnud Silicon Valley riskiinvestoritelt kaasata üle 8 miljoni dollari kasvuraha, loonud ligi viie aasta jooksul pea 70 töökohta ning avanud kontori lisaks Tallinnale ka San Franciscos. Kristel usub, et nende edu valemiks on meeskonna hea omavaheline klapp ja üksteise erinevate tugevuste hea kombo. Sellest ja paljust muustki temaga räägimegi. “Kui me pärast AngelHacki võitu Techstarsi ärikiirendis toimetasime, siis seal oli näha mitmeid lootusandvaid ettevõtteid, kes läksid reaalselt laiali just seetõttu, et asutajate tiim ei olnud tegelikult nii lähedane ja kokkuhoidev. Kui tekkisid raskemad momendid, siis ei suudetud seda pinget taluda ja koos sellest üle saada ega raskustest läbi minna. Kord andis üks alla ja siis jälle teine — neid ettevõtteid oli tõesti palju, kes k

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Teadliku Muutuse Kunsti õpetaja Ingvar Villido, kelle põhikompetents on teadlikkus ning selle parem rakendamine edukuse ja heaolu kasvatamiseks. Ta on arendanud ja õpetanud teadlikkuse rakendamist üle 25. aasta ning tänaseks on tema loengutel ja kursustel osalenud kokku üle 15 000 inimese Eestist ja välismaalt. Teadliku Muutuse Kunsti treeningutest sai alguse protsess, mille tulemusena on paljude õpilaste ja vabatahtlikega koostöös rajatud inimese teadlikku ja terviklikku arengut toetav õppe- ja elukeskkond Lilleorus. Järgmise aasta mais valmib aga Lilleoru keskuse juurde uus ja suurem Teadlikkuse Rakendamise Kool. Ingvariga räägimegi teadlikkuse olemusest ja tema rakendamisvõimalustest ja -mõjudest organisatsioonides. “Teadlikkuse vähene rakendamine organisatsioonides on suur probleem. Nagu me teame, siis ega teadlikkust ja teadlikkuse kasutamist koolipingis ei õpetata. Samas on teadlikkus ainukene edu pant. Kui sa vaatad natukenegi edukamaid inimesi, siis võib märgata,

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on müügikasvu coach Indrek Saul, kelle põhikompetents on süsteemne äriline mõtlemine. Tal on oskused süsteemselt läheneda ärile ja juhtimisele, muuta keerulist lihtsamaks, mõista äriprobleemide tekke sügavamaid põhjuseid, saada aru kasumi teenimise loogikast ja leida varjatud kasvuvõimalusi. Indrekuga räägimegi, kuidas mõjutada juhtimiskvaliteeti, peamiselt analüütilise ja süsteemse lähenemise ning ärifookuse määramise ja hoidmise kaudu, eesmärgiga leida ja rakendada äride kasvupotentsiaali. “Juhi suhtlemisoskus ja eelkõige oskus viia oma tiimini arusaam, mida, miks ja kuidas peab tegema ning miks on see tähtis ja pakiline — see on vast üks esimesi väljakutseid, mida juhile esitatakse. Kui sa tahad kasvada, siis kasvu eeldusteks on selge fookus, kindlus sellest, et tehtavad asjad on õiged ning selgus ja lihtsus selles, mida me teeme nii suuna kui ka eesmärgi mõttes. Ja tõepoolest, võtmesõnadeks on selgus ja lihtsus. Kui sul on ebaselge, mida me teeme ja miks me teeme, miks

Seekord on minu vestluskaaslaseks Raul Rebane. Teda teab rahvas eelkõige spordireporteri, toimetaja ja kommentaatorina. Kuid tema kogemustepagasisse kuulub ka töö konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana kommunikatsiooni/ meedia valdkonnas. Sel aastal sai Raul ka Postimehe aasta arvamusliidri tiitli omanikuks. Mind paelub Rauli tegemiste juures aga eelkõige tema töö Gerd Kanteriga tiimis 75Plus. Mis olid need peamised edu toonud praktikad ja printsiibid, mis kujundasid Gerdist olümpiavõitja? Sportlasarengu põhimõtted on Raul kokku võtnud oma 2014. aastal ilmunud raamatus “Võimalik!”. Seal tõi ta käibele ka uue sõna “saavutuskorraldus”, ehk võtted, kuidas organiseerida edu. Sellest temaga räägimegi. “Ma tahan kohe ühe asja selgeks teha — mitte mingit vahet ei ole põhimõttelistes strateegilistes printsiipides — võidavad ikka ja jälle sarnast tüüpi inimesed. Vahet pole, kas nad heidavad ketast, mängivad tšellot või leiutavad viljatera; inimesed, kellel on saavutusvajadus sellega tegeleda, sisemine sun

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline tippjuht ja täna executive coach’ina tegutsev Peep Aaviksoo. Ta on juhtinud börsiettevõtteid Norma ja EMT, olnud Tallinna abilinnapea, kuulunud Eesti Energia, Tallinna Sadama, Liviko, Elektriraudtee ja mitmete teiste ettevõtete nõukogudesse. Hetkel toimetab ta EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja EBS Group juhatuse liikmena. Peebuga räägime, milline on Eesti juhtimismaastik laiemalt ja mida saame teha, et siinset juhtimiskvaliteeti tõsta. “Ma ütleksin, sellises küpses eas nagu ma juba olen, et juhtidena peaks meis olema rohkem headust ja positiivsust. Me oleme kuidagi natuke küünilised ja kipume pigem rõõmu tundma, kui kellegil päris nii hästi ei lähe — me oleme sarkastilised, ma isegi ütleks. See on sellise vinge mehe stiil, kui sa oled teatud mõttes sarkastiline karakter. Või nimetamata mõnda konkreetset ärilehte, kui seal ilmuvatest artiklitest 90% on pigem negatiivse alatooniga, siis see ei ole see, mis aitab keskkonna arengule kaasa. Meil on väga pa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juba 25 aastat Fonteses konsultandi ja nüüd tosin aastat ka partneri ning ettevõtja rolli kandnud Külli Lilleorg. Lisaks veerand sajale aastale konsultatsiooniäris, on ta ka üle kümne aasta andnud suure osa oma südamest ja panustanud hulga oma vabast ajast Heateo Sihtasutuse tegevusse, seda algselt vabatahtlikuna ning hiljem juba sihtasutuse nõukogu liikmena. Külliga vestlemegi tema pikaajalisest kogemusest juhte konsulteerides ja ise ettevõtja leiba maitstes. “Me /Fontese viis partnerit/ oleme hästi palju mõtestanud seda, mis asi on Fontes ja miks me seda ikka jätkuvalt õhinaga teeme. Mis sõnumit meie tegevus ja ettevõte kannab? Ja kuna me oleme kõik hästi pikalt olnud ettevõttega seotud, siis see teatav arenguküpsus tõstatab need küsimused iseenesest ja hästi loomulikult. Tegelikult on iga inimese jaoks oluline, et mida iganes ta ka ei tee või millega iganes ta oma päevi ei sisusta, et sellel oleks tema jaoks sisuline mõte ja mõju. Eneseteostuse vaates soovime me kõik

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pea veerandsaja aasta vältel jätkuvalt edukalt spordi tähe all elanud ja Eestis kulturismi sünonüümiks kujunenud Ott Kiivikas. Uskumatu, aga neljakümneseks saava kulturisti jaoks oli eelmine aasta üks edukamaid — napsas ta ju endale Euroopa meistri tiitli, tõi MM-ilt koju neljanda koha, Ben Weider Legacy Cup’ilt ja Arnold Classic’ult võitis hõbemedalid ning Mr. Olympia Amateur võistluselt kulla! Ja ärme unusta, et kodustel meistrivõistlustel on ta absoluutse Eesti meistrina triumfeerinud juba 18. korral. Liialdamata võib öelda, et lisaks isiklikele saavutustele on Ott nende aastate vältel teinud Eestis suuri jõupingutusi kulturismi ja fitnessi edendamisel, mille tulemusena on välja kasvanud uus ja ülimalt edukas põlvkond tegijaid. Ma tõesti tahtsin aru saada selle mehe nö kupli all toimuvast. Olen veendunud, et tippsport on (enese)juhtimisele hea metafoor ning Oti käest tahatsingi uurida, mida tuleb teha, et edu saaks harjumuseks. “Veel kaugel vene ajal, kui ma teadlikul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Indrek Maripuu, mees, kelle põhifookuseks on loovus. Koolitajana aitab ta klientidel murda oma seniseid mõttemustreid ja jõuda uute nutikate lahendusteni. Kõike seda teeb ta Põlvamaal asuvas Loovusaidas — kohas, kuhu oleks võimalik tulla, aeg maha võtta, kogemusi vahetada, süveneda, mõelda ja otsida. Vestlemegi Indrekuga tema kogemustest ja õppetundidest, kuidas saab juht oma organisatsioonis kaasa aidata loovusseisundi saavutamisele ning millele seejuures tähelepanu pöörata. “Meil kõigil on üks hästi suur reserv — loovmõtlemine uute nutikate lahendusteni jõudmiseks —, mida me peame õppima paremini rakendama. Selleks, et loovus saaks avalduda, peame tegema oma päevaplaanidesse ruumi. Paljud on sarnast nähtust ka ise kogenud: maadled mõne olulise probleemiga ja lahendust ei tule ega tule. Seejärel jätad teema mõneks ajaks sootuks sinnapaika ja lähed trenni, koeraga jalutama, jooksma, sauna, kuhu iganes ning mingil hetkel jõuab sinuni see heureka hetk. Sa pead andma ajule

Minu sellenädalaseks vestluskaaslaseks on Eesti jooksumaailma tipptegija Margus Pirksaar. Ta on tulnud mitmeid kordi Eesti meistriks distantsidel 1500 meetrist kuni maratonini. Rahvusvahelises tiitlivõistluste konkurentsis on tal ette näidata maratoni Euroopa meistrivõistluste 28. koht (isiklik rekord maratonis 2:18.29). Täna tegeleb Margus eelkõige spordiklubi Jooksupartner treeneri ja jooksmise juhendajana. Räägime Margusega, mis puust need tippmaratoonarid siis ikkagi tehtud on. “Mina olen maksimalist, ja ma arvan, et iga tõsine spordimees ongi maksimalist. See algab nö külajooksude võidumotivatsioonist. Eesmärk tuleb sul endal seest põledes. Sa hakkad tahtma midagi — sul on eesmärk, mille poole püüelda —, ja kui sa hakkad midagi piisavalt jõuliselt tahtma, siis hakkad selle nimel ka tööd tegema. Need asjad käivadki käsikäes, ja piisav motivatsioon paneb ka trennirattad käima. Mida rohkem ma tipu poole jõudsin, seda käegakatsutavamaks see eesmärk ka mõnes mõttes muutus. Mõnda konkurenti olid juba võitnud

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kauaaegne edukas tippjuht ja korvpallisõber Andres Liinat. Andres on juhina töötanud muuhulgas hotellis Olümpia / Reval Hotelligrupis, Tallinna Kaubamajas, Hansapangas ja Tartu Ülikoolis. Hetkel töötab ta tegevjuhina ettevõttes Cleveron, mis tegeleb pakiautomaatide tehnoloogia arendamise ja võrgustike ehitamisega. Räägime temaga juhi kui nö meeskonna treeneri rollist, väärtuspõhisest juhtimisest, usalduslikest suhetest tööl, tiimi eesmärgistamisest, vastutusest tulemuste eest jt juhtimisteemadel. “Kui nüüd spordi valdkond appi võtta, siis võib öelda, et juht on nagu treener. Päeva lõpuks loeb võit ja treener peab looma päris mitmed eeltingimused, et see võit saaks koju tulla. Juhi tiimiliikmed on nagu mängijad palliplatsil, kelle üksikutest pingutustest ainuüksi ei sõltu meeskondlik tulemuslikkus. Nii nagu meeskondlikes pallimängudes, sõltub ka äriorganisatsioonides juhi ja tiimi edukus eelkõige ikkagi meeskonnamängu kvaliteedist — kuidas mõistetakse üldeesmärki, kui häs

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti start-up maailma tipptegija ning Garage48, Pipedrive'i ja Clanbeat’i kaasasutaja Ragnar Sass. 2015. aastal nimetas TechCrunch & The Europas Pipedrive’i Euroopa parimaks B2B start-up’iks. 2016. aasta jaanuaris auhinnati Pipedrive parimaks eraettevõttest tööandjaks Eestis. 2017. aasta algupoole jõudis Pipedrive aga märgilise 50 000 maksva kliendini. Ettevõttel aitab pöörase kiirusega edasi kasvada investeerimisfirma Atomico kevadine ligi 16 miljoni eurone rahasüst. Ragnariga räägimegi juhtimisväljakutsetest organisatsioonikultuuri loomisel, mis tänasel päeval üliedukaid ettevõtteid ülejäänutest eristavad. “Uus põlvkond, kellest täna on saamas suurim osa tööjõuturust — ehk siis millenialid —, näevad suhet juhi ja töötaja vahel fundamentaalselt teistsugusena. Nende suur ootus on, et juhid aitaksid neil nii professionaalselt kui ka isiksustena kasvada ja areneda. Juht ei ole enam mitte niivõrd ülesannete jagaja või äärmuslikus vormis nö käsuandja rollis, vaid juhis näha

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kaupo Saue, kel üle 25. aasta kogemust ettevõtetes meeskonna koostöö ja juhtimise arendamisel. Kaupo resümee on aukartustäratav: ta on International Supervision & Coaching Institute (ISCI) asutajaliige, coach ja superviisor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis Peeter Tulviste käe all psühholoogiat, täiendanud ennast Taani instituudis GIS-International gestaltterapeudi ja organisatsiooni arenduskonsultandi väljaõppes, samuti Rootsi Moreno Instituudis Certified Practitioner tasemel, Saksamaa instituudis Institut für Supervision Organisation Kommunikation der Rote Faden organisatsiooni superviisori ja coachi väljaõppes. Lisaks on Kaupo koos Signe Vessoga kirjutanud ka raamatu "Õnnelik meeskond”, kus räägitakse, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja juhtidel õnnelike meeskondade kujundamiseks. Koolitaja ja coachi pikaaegse praktika jooksul on ta kohtunud tuhandete inimestega ning oma kogemuste põhjal usub, et tõelise õnne allikas on igaühes endas. “Juhid peavad aru saama, et kui ne

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25 aasta investorina ja mitmete mõjukate ettevõtete asutajate hulgas tuntud Jaan Pillesaar. Igapäevaselt juhib ta üle paarisaja töötajaga tarkvarafirmat Helmes. Räägime Jaaniga, millise juhtimiskultuuri viljelemine on aidanud temal edukas olla. “Eduka juhi tunnus minu jaoks on see, et lõpuks ei ole teda enam juhina meeskonnale vaja, sest tiim saab edaspidi iseseisvalt suurepäraselt hakkama. Sisuliselt tähendab see, et kui juhi nö juhendatavad on jõudnud ise tasemele, kus nad suudavad iseseisvalt nii iseennast kui ka kõiki teisi juhtida ning neid endid pole enam igapäevaselt juhendada vaja, siis võib tõesti öelda, et juhi töö on selles positsioonis edukalt täidetud. Piltlikult öeldes tõmbab see konkreetne juhi roll ennast nö täpiks kokku ja oma senises formaadis kaob vajadus selle järele. See võib tähendada näiteks seda, et senine juhi roll taandub kvartaalsete tulemus- ja arenguvestluste läbiviijaks, kuid igapäevane juhtimisvajadus kaob. Kui laev sõidab ja on kursil,

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on selle sõna kõige aupaistvamas mõttes elukutseline juht Peeter Tohver. Peeter on juhtinud ettevõtteid ja meeskondi Eestis, Ida-Euroopas, Venemaal - nii pikaajaliselt kui eriülesannete lahendajaks kutsutuna - juba üle kolmekümne aasta. Märksõnadeks Tallinna Kaubamaja, Falck, G4S, Moskva linna transpordiamet, Talleks, jne. Täna pakub ta koos mõttekaaslasetega mobiilse juhtimise teenust Interim Agentuuri Velström Vallner Tohver kaudu. Vestlusest koorub selgelt välja, et Peeter on kutsumuselt juht, mis kajab vastu ka tema olemuses. "Kui küsida, mis on tippjuhi töö ja mille eest juhile palka makstakse, siis mina ütleks, et juhina on oluline koondada enda ümber tugev meeskond, kes kõik eranditult on oma ala tipptegijad ning kellega on võimalik oodatud tulemused koju tuua. Ma võin siiralt öelda, et olen kõikides ettevõtetes tippjuhina olnud kõige 'rumalam' liige oma meeskonnas. Ma ei ole tundnud ei kaubandust, ei turvavaldkonda ega tööstusmaailma nii hästi kui need inimesed, kes